S.t. mõni öeldis nõuab ühte mõni kahte või kolme laiendit. Tegusõna võimet siduda endaga laiendeid,nim valentsiks. Tegusõna võib lause öeldisena esineda vormiliselt väga mitmesgusel kujul. Lihtöeldiseks nim. öeldist, mis koosneb üksikverbi liht-ja liitvormist. Lihtvorm koosneb ühest sõnast. Liitvormiks on täismineviku, ennemineviku ja eituse vormid. Liitöeldiseks nim öeldist, mis koosneb mitmest tegusõnast, mis moodustavad ühtse tähendusliku terviku. 1. Ahelverbid -2 tegusõna 2. Ühendverbid tegusõna ja määrsõna 3. Väljend verbid tegusõna ja käänsõna moodustavad ühtse tähendusega terviku. Tegusõna võimet siduda endaga laiendeid, nimetatakse valentsiks. Seega tegusõnal vabad ja seotud laiendid. Seotud laiendid on lauseterviku moodustamisel vältimatud. Vabade laiendite hulk pole kohustuslik (väljendavad enamasti aega, kohta, viisi). ÖELDISEVERBI GRAMMATILISED KATEGOORIAD Öedise grammatiline vorm väljendab: 1
Millest koosneb püsiühendite andmebaas ja milline on osade maht? Tooge igast osast üks näide. Andmebaas sisaldab verbist ja tema laienditest koosnevaid püsiühendeid. Täpsemalt: andmebaasis on · ühendverbid (nt üle hüppama, alla käima, juurde võtma); · verbi ja noomeni püsivad ühendid, sh väljendverbid (lokku lööma, meelde tuletama), tugiverbiühendid (tööd tegema, kõnet pidama) ja kollokatsioonid (selgeks tegema, avaldust esitama). · ahelverbid ehk finiitse verbi ühendid infiniidiga (sai pidama, pani ajama) on andmebaasi kaasatud ebaregulaarselt. 14. Missuguseid allikaid kasutati ühendverbide andmebaasi loomisel? Andmebaas koondab 5 inimkasutajale mõeldud sõnastiku andmeid, Filosofti tesauruse materjale ja 20 miljonist sõnast koosnevast tekstikorpusest statistiliste meetoditega leitud püsiühendeid (seda eksperimenti on lähemalt kirjeldatud artiklis Heiki-Jaan Kaalep, Kadri Muischnek (2003)
Ükski verb on ühest sõnast koosnev tegusõna. Näide: vaatab, silmitseb, jalutab jne. Teiseks võib tegusõna olla liitvorm, see koosneb täismineviku või ennemineviku või eitus 21 vormist. Näide: olen õppinud, olin õppinud, ei õpi, ei ole õppinud. Lihtöeldiseks on aga sellised vormid, mis koosnevda mitmest sõnast, aga moodustab ühtse tähenduse terviku. Lihtöeldisi on kolme liiki: 1. Ahelverbid ehk ahelsõnad, mis on vormid, kus üheks osiseks on modaal tähendusega tegusõnad (näima, võima, tohtima, saama, pidama). Teiseks osiseks on tegusõna tegevusnimi (-ma/-da vormi kujul). Näide: võib vaadata, peab tulema, tohib minna. 2. Ühendverbid on tegusõna ja määrsõna ühendid, mis omavahel moodustavad tervikliku tähenduse. Näide: üles ronima, mahakirjutama, ette hüppama, läbi sõitma. 3
Sihituteks-käima, Verbide jaotus tegevuslaadi alusel. Kestus 1) momentaanid – väljendavad hetkelist või ühekordset tegevust: haugatama, minema; 2) frekventatiivid – väljendavad korduvat tegevust: hõikuma, limpsima; 3) kontinuatiivid – väljendavad kestvat tegevust: vaatlema, küsitlema; 4) inhoatiivid – väljendavad tegevuse algust: hakkama, uinuma. Verbide jaotus struktuuri alusel: Lihtverbid, Liitverbid, Ühendverbid, Väljendverbid, Ahelverbid 9. Käändsõna tüvi (ühe- ja kahetüvelisus, tüvevokaal, tüve silpide arv, tüvemuutused). Ühe- ja kahetüvelisus. Ühetüvelistel käändsõnadel liituvad kõik vormitunnused vokaaltüvele (nt jalg, õpik, pesa), kahetüvelistel on aga mõni vorm saadud konsonanttüvest (need on enamasti ainsuse osastava ja mitmuse omastava käände vormid, nt töölis/t, töölis/te;
Noomen võib olla väga erinevates käändevormides: a) osastavas: istet võtma, armu heitma, nõu andma; b) sisseütlevas: joonde ajama, kaela määrima, meelde tuletama; c) alaleütlevas: korrale kutsuma, jutule saama, jalule seadma; d) saavas: imeks panema, andeks andma, omaks võtma, naeruks panema; e) muus käändes: jalust rabama, kaalul olema, käega lööma, kõrini olema, hinnas olema. Ka asesõnad võivad esineda väljendverbide koosseisus: mikski panema, omaks võtma. 5. Ahelverbid pöördsõna käändelise vormi ja verbi ühendid, nt minema jooksma, ahhetama panema, hakkamas olema, olemas olema, teada andma, tunda saama jt. Verbiühendi koosseisu võib kuuluda ka kaassõnaühend, sellisel juhul on tegemist siiski kahe moodustajaga ühendiga, kuna kaassõna pole iseseisev lauseliige, struktuuri seisukohast, formaalselt on ühend aga kolmeliikmeline, nt läbi sõrmede vaatama, naha peale andma, au sisse tõstma
annaabi.ee 
