, , * . , . / . , . ; , , : ahelindeksid ja baasindeksid . . , * 17. . , . (, , ) , , /
Tunnuse väärtuste summal pole reaalset sisu. Perioodrida – element on seotud mingi ajavahemikuga (päev, kuu, aasta). Pideva perioodrea korral summa tähendab sama tunnuse väärtust mingi pikema perioodi jooksul. 21) Keskmised tasemed Perioodread: võrdse perioodiga read – tavaline aritmeetiline keskmine. ebavõrdse perioodiga read – kaalutud aritmeetiline keskmine, kaaludeks perioodide pikkused. Momentread – kronoloogiline keskmine. Kui ahelindeksid – geomeetriline keskmine. 22) Libiseva keskmise meetod – leitakse tunnuse iga väärtuse ja tema naaberväärtuste aritmeetiline keskmine. 4 Eksponentsiaalne tasandamine – lühemate ja stabiilsemate aegridade korral. Ei kaota aegrea algusest ja lõpust informatsiooni ära. 23) Aegrea dekompositsioon Trend – püsiv arengutendents uuritaval perioodil. Sesoonne komponent – iseloomustab perioodilist lühemaajalist komponenti (kuu, kvartal)
Kvantitatiivsed ehk ekstensiivsed nähtused – toodete hulk, tööliste arv, tööpäevade arv, palgakulu. ( β ) 1 i 0 Kvalitatiivsed ehk intensiivsed nähtused – toote hind, tööliste palgatase, tööviljakus ( α ) 1 i 0 Käive, maksumus – γ αβ=γ Lihtindeks – kahe arvu jagatis. Liitindeksid – individuaalindeksite keskmine, agregaatsummade jagatis Alusindeksid – leitakse ühe kindla ajamomendi alusel Ahelindeksid – leitakse libisevas järjekorras eelneva ajamomendi alusel 5 Muutuva struktuuri indeks: Püsiva struktuuri indeks: Struktuurnihete indeks: Teguriindeksite süsteem: I γ= ∑ α 1 β1 ∑ α 0 β0 I α= ∑ α1 β1 ∑ α0 β1 I β= ∑ α0 β 1 ∑ α0 β 1 α1 iα = α0 6
. +bnxn kus y=tagajärgne tunnus ja x = põhjuslik. 54.Regressioonanalüüs mittelineaarse seose korral – Lineaarseid seoseid esineb reaalsuses harva, aga lineaarseid regvõrrandeid kasutatakse sageli, sest regressioonikordaja pole absoluutselt täpne, regressioonivõrrand kehtib meie poolt vaadeldava muutumispiirkonna kohta, mittelineaarsed võrrandid on tundlikumad erandlike väärtuste osas, ebastabiilsemad. 55.Baas- ja ahelindeksid, teisendamine ühest kujust teise. – Baasindeks –arvutatakse kui vaadeldaval perioodil olemasoleva tunnuse väärtuse p1 ja mingi baasiks valitud ajaperioodil omandatud tunnuse väärtuse pb suhtes. Ahelindeks – leitakse kahe järjestikuse perioodi tunnuse väärtuste suhtenda. Alustatakse väärtusest 1 ja edasi arvutatakse vaadeldava perioodi ja eelmise perioodi tunnuse väärtuse suhte. Teisendamine: ahelindeks →baasindeks(järjest kõigi eelnevate
Pidage silmas, et korrelatsioonikordaja näitab seose tugevust kahe tunnuse vahel. Seega kirjutage vastusesse kõigi 15 võimaliku korrelatsioonikordaja kohta missuguste tunnuste vahelist korr. 1kordajat käsitlete, selle väärtus, usaldatavus ja sisuline selgitus. kud tunnused. kku (Kala kokku; valige kas kasvatamine või müük) alates 2000. aastast. Leidke selle näitaja kohta ahelindeksid ja baasindeksid 2000. halvasti SS MS F Significance F 1,31433298 0,2628665968 1,6877408317 0,1759081468 on usaldatav 3,73801368 0,1557505701 5,05234667 Standard Error t Stat P-value Lower 95% Upper 95% Lower 95,0% 0,3428322 10,6188459753 1,502287290E-010 2,9329114383 4,34805319 2,9329114
olnud teda mõjustanud tegurite suhtelised või absoluutsed mõjuulatused, mille kohta majanduslikust praktikast kogutud arvulistes lähteandmetes otsest informatsiooni ei ole. Individuaalindeksid ehk dünaamikasuhtarvud iseloomustavad nähtuste ajalist muutumist ning nad leitakse kui tunnuse väärtus mingil ajaperioodil jagatakse tunnuse väärtusega mingil talle eelneval ajaperioodil. Ahelindeksid leitakse libisevas järjekorras eelneva ajamomendi või -perioodi alusel (t 3 vs t2, t2 vs t1) Alusindeksid (baasindeksid) leitakse ühe kindla ajamomendi või -perioodi alusel (t 3 vs t1, t2 vs t1) Kaks peamist rühma indekseid tulenevalt nähtuse tüübist: kvantitatiivsed ehk ekstensiivsed nähtused nagu toodete hulk, tööliste arv, tööpäevade arv, palgakulu jne
a. jääb aritmeetilisest keskmisest mitte kaugemale kui k standardhälvet oige 14. On toodud elanike arv ja tulumaksu laekumine erinevates omavalitsustes. Nende tunnuste varieerumise võrdlemiseks sobib : Variatsioonikoefitsient oige 15. Variatsioonikoefitsient näitab, mitu protsenti moodustab c. standardhälve aritmeetilisest keskmisest oige Indeksid - Test 4 1. Mille järgi võib indekseid liigitada? a. Alus-ja ahelindeksid baasperioodi järgi b. Liht-ja liitindeksid valemi kuju järgi c. Individual-ja üldindeksid objekti struktuuri järgi 2. Määra ära, milline on kvantitatiivne tunnus, milline kvalitatiivne tunnus a. Aktsiate arv kvantitatiivne b. Aktsia tulemus kvalitatiivne c. Tööjõu tootlikus kvalitatiivne d. Tööjõukulu kvantitatiivne e. Toote hind kvalitatiivne f. Toodete hulk kvantitatiivne 3
Kui on tegemist paljude näitajatega ja näiteks hinnad ning kogused on väljendatud erinevates ühikutes, osutub indeksite kasutamine eriti efektiivseks. Baasindeks e alusindeks - arvutatakse teatava baasiks valitud ajaperioodi suhtes. Ahelindeks - kahe järjestikuse perioodi näitaja väärtuste suhe. Lihtindeks - iseloomustab ühe tunnuse suhtelist muutumist. Näitavad ühe uuritava nähtuse suhtelist kasvu, aga mitte kasvu põhjustavaid tegureid ja nende mõju. Need on baas- või ahelindeksid. Liitindeks - mõõdab mitme omavahel seotud tunnuse suhtelist muutumist. Individuaalindeks - mõõdab kas kvalitatiivselt ühtlase kogumi või üksiktunnuse suhtelist muutumist. Üldindeks - väljendab ebaühtlase koostisega kogumi (liitkogumi) suhtelist muutumist (Lihtindeksite teatud keskmisi nimetatakse üldindeksiteks. Üldindeksid iseloomustavad mitmetegurilisi näitajaid: koondindeks näitab nende üldist muutumist, teguriindeks aga üksikute tegurite mõju):
annaabi.ee 
