Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Ahelate parameetrite mõõtmine - sarnased materjalid

rtus, juhtivus, induktiivsus, hise, instrumentaalne, kasutatava, kondensaator, piiridesse, summaarne, kinnitan, likool, ppeaine, pilane, allkiri
thumbnail
5
doc

Ahela parameetrite mõõtmine

Temperatuur T 23,7°C Täpsusklassiga määratud takistustermomeetri mõõteviga T1 = ± 0,4°C Takistuse mõõteviga RT = ± (0,15 + 0,05 * (Rk / R ­ 1)) * RT / 100 = = ± (0,15 + 0,05 * (200 / 109,50 ­ 1)) * 109,50 / 100 = ± 0,2095... ± 0,21 Takistusest tingitud temperatuuri viga T2 = ± 0,1°C Summaarne temperatuuri viga T = (T12 + T22)1/2 = (0,42 + 0,12)1/2 = = ± 0,412... ± 0,4°C Temperatuur T = 23,7 ± 0,4 °C Komponentide mõõtmine C ­ mahtuvus G ­ juhtivus L ­ induktiivsus R ­ takistus Element Nominaal- Lubatud Mõõdetud Liik Tüüp väärtus tolerants väärtused Takisti C5-5-2BT 0,01050 µF 0,5 % C = -0,084 pF G = 99,31 µS L = 0,0087 mH

Mõõtmine
106 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ahela parameetrite mõõtmine

Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr. 3 AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Tallinn 2010 Resistoride takistuse mõõtmine Antud: R1=2,2 k tolerantsiga 5% R2=3,9 k tolerantsiga 10% Mõõdetud: R1=2,205 k R2=3,823 k Takistuste mõõtemääramatused:

Mõõtmine
63 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ahela parameetrite mõõtmine

T/R antud punkti ümbruses (kraadid kelvinites): T/R = 1 / ((1,1097 ­ 1,105) * 100) = 2,5°C / Multimeetri viga Rt mõõtmisel (R = ± [0,15 + 0,05*((Rmp / R) ­ 1)] %): Rmp =200Ohm Rj = ± 0,100 R t+j = ± 0,211 Rt = ± = ± 0,2335 Sellest põhjustatud viga T2: T2 = ± T/R * Rt = ± 0,582 °C T1 = ± 0,45 K (klass B termotakisti) u(T) = + T2 = 0,45 + 0,216 = 0,666 T = (26 ± 0,67) °C 2.1 Komponentide mõõtmine Element Nominaal Lubatud takistus induktiivs juhtivus mahtuvus väärtus tolerants us R G C L Liik Tüüp Takisti C5-5 51.0 ± 2% 51,03 k 1.523 uH 18.92 mS 0,579 nF Kondensaator FT-1 0,015 mF ± 5% 0,11 1,722 H 0,81mS 14,804 nF

Mõõtmine
60 allalaadimist
thumbnail
3
docx

AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE

L=1,90 H C=-0,546nF C 3,0nF 5% R=0,18 G=0,08ms L=-8,405H C=3,1 nF L 5,0 H 0% R=0,68 G=0,67ms (polnud loetav) L=5,05 H C=-5,01nF Tähistused: R ­ takistus, C ­mahtuvus, L ­ induktiivsus, G ­ juhtivus b) Kaabli mõõtmine R=0,238 Koaksiaal L=0,2964 H (lühis) G=0,0655s C=-84,20nf R=0 Koaksiaal L=-0,26mH (tühis) G=0 S C=97pF Kaabli lainetakistus: Z:===55,22

Mõõtmine
19 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

„Ahela parameetrite mõõtmine

Töö nr. 3 nimetusega ,,Ahela parameetrite mõõtmine" Aines ISS0050 Mõõtmine ARUANNE Aruanne esitatud: Aruanne kaitstud: Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. .................................. (allkiri) Resistori takistuse mõõtmine: Resistor Nominaalväärtus Nominaalviga Mõõdetud väärtus

Mõõtmine
77 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Mõõtmise aruanne - AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 3 nimetusega AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi voi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töö käik 1. Takistuse mõõtmine multimeetriga 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Takistite nominaalväärtused: # = 510 ± 2% ja $ = 20 ± 5% Mõõdetud takistite väärtused: # = 509,84 ja $ = 0,19007 Leian piirvead ± # = ± @0,15 + 0,05

Mõõtmine
40 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Töö nr 3 nimetusega AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE

korral ja impedantsi voi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töö käik 1. Takistuse mõõtmine multimeetriga 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Takistite nominaalväärtused: R1 = 2.7 M ± 10% ja R2 = 200 ± 10% Mõõdetud takistite väärtused: R1 = 2.6707 M ja R2 = 190.04 Leian piirvead ± 10% on 0,27 M mõõdetu ja piirviga vaadates piisaks ka 2%, et jääks lubatud piiridesse. 10% on 2 ka see takisti on lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutasime takistustermomeetrit Pt100 Takistustermomeetri takistus temperatuuril 0°C on R0 = 100 Materjal omadusega W100 = 1,3910 Termoresistori täpsusklass on B Takistustermomeetri takistuse väärtus RT = 110,42 Ühendusjuhtmete takistus r = 0,04 RT parandatud väärtus on: RT ­ r = 110,42 ­ 0,04 = 110,38 Takistuse suhte sõltuvus temperatuurist: ja tabelist vaadatuna

Mõõtmine
26 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ahela parameetrid

Takistuse mõõteviga R 1 0,19 Tr = ± = ±0,48°C Takistusest tulenev temperatuuri viga: 0, 004 100 Summaarne temperatuuri viga: T = 0,4 + 0,48 = 0,62°C 2 2 T = 26,78 ± 0,62( °C ) 2. Mõõtmine automaatse seadmega 2.1 Komponentide mõõtmine C ­ mahtuvus; G ­ juhtivus; L ­ induktiivsus ; R ­ takistus Element Nominaalväärtus Lubatud tolerants Mõõdetud takisti 51,0 2% väärtused R = 51,03 kondensaator 2700 pF 5% L R == 1,539

Mõõtmine
23 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Laboratoorse töö nr. 3 aruanne - Ahela parameetrite mõõtmine

Termoresistori täpsusklass B Takistus toatemperatuuril RT= 1,0792 Juhtmete takistus Rj= 0,16 Järelikult RT= 1,0792 ­ 0,16 = 0,9192 Takistus temperatuuril 0oC on R0= 1,0000 Takistuse sõltuvus temperatuurist WT=RT/R0 WT=0,9192/1,0000 = 0,9192 Kuna tulemus 0,9192<1,0000 järelikult on tegelik temperatuur madalam kui 20 oC. 2-0,9192=1,0808 (jääb 1,0792 ja 1,0831 vahele) Temperatuur T= 20 - ((1,0808-1,0792)/(1,0831-1,0792)) = 19,6 oC Täpsusklassiga määratud termomeetri instrumentaalne viga 'T1= ± 0,4 oC Takistuse mõõteviga 'RT=(0,15 + 0,05 (Rk/RT ­ 1))*(RT/100) = (0,15 + 0,05 (200/1,0792 ­ 1))*(1,0792/100) = ±0,1011 Takistuse muutuse R ja temperatuuri muutuse T vaheline seos (T/R)=1/((1,0831-1,0792)*100) = 2,6 (oC/) Takistusest tingitud temperatuuri mõõteviga 'T2=(T/R)* 'RT = 2,6*0,1011 = ± 0,3 oC Summaarne temperatuuri viga 'T=' ' = = ± 0,5 oC Ruumi temperatuur T=19,6 ± 0,5 oC 2.1 Komponentide mõõtmine

Mõõtmine
11 allalaadimist
thumbnail
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

..........................237 Komponentide tootjad ...........................................................................................................237 Aineregister................................................................................................................. 238 5 Tähised Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed

Elektrivarustus
89 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

Elektrimõõtmiste konspekt

Suurus Tähis Mõõtühik Ühiku SI dimensioonvalem nimetus el.pinge, potentsiaal, potentsiaalide vahe, U, , V volt dim U = L2M T-3I-1 elektromotoorjõud el. Takistus R oom dim R = L2M T-3I-2 el. juhtivus G S siimens dim G = L-2M-1T3I2 elektrilaeng Q C kulon dim Q = T I induktiivsus L H henri dim L = L2M T-2I-2 el. mahtuvus C F farad dim C = L-2M-1T4I2 magnetvoog, magn

Elektrimõõtmised
65 allalaadimist
thumbnail
158
pdf

Elektriajami juhtimine

vajaliku juhtimisskeemi. Järgnevalt vaatlemegi sagedamini kasutatavaid tüüpsõlmi. 1.2.1. Reversseerimise tüüpsõlmed. Asünkroonmootori reversseerimiseks tuleb muuta tema pöörleva magnetvälja pöörlemissuunda, milleks tuleb muuta faasijärjestust tema staatorimähise klemmidel. Alalisvoolumootori reversseerimiseks tuleb muuta voolu suunda kas tema ankru- mähises või ergutusmähises. Tavaliselt muudetakse ankruvoolu suunda, sest ankru- mähise väiksem induktiivsus kindlustab siirdetalitluse lühema kestvuse ja väldib ohtliku kommutatsioonilise ülepinge teket. Ankruvoolu suuna muutmiseks muudetakse polaarsust ankru klemmidel. Mootorite reversseerimise tüüpsõlmede skeeme on kujutatud joonisel 1.1. Joonisel 1.1.a on kujutatud reversseeritava kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootori juhtimisskeemi jõuahelat. Mootori reversseerimine (pöörlemissuuna muutmine) toimub suunakontaktorite KM1 ja KM2 abil. Joonisel 1.1.b on kujutatud

Elektriaparaadid
86 allalaadimist
thumbnail
108
pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

..+100°C Takistuse +500 ppm/°C temperatuurikaitsetegur (TKR) Omamüra Väga suur Kile- ehk kihttakisti põhiosaks on portselantoru või varras, millele on kantud suure takistusega materjali kile, milleks võib olla grafiit, mingi metall või selle sulam, või metalli oksiid. Takistuskile on enamasti spiraalikujuline ja takistuse väärtus sõltuv keerdude arvust, kile paksusest ja kasutatava materjali eritakistusest. Kiletakisti ehitus on toodud joonisel 1.3. Film resistor ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 6 Toodetakse ka ristkülikulisi miniatuurseid ühendusviikudeta takisteid nn. pind- e. pealismontaazi tarbeks. Sõltuvalt kasutatud kilematerjalist on kiletakistite omadused mõneti erinevad. Nende põhiomadused on toodud tabelis: 1 .4.

Elektroonika
544 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Teema 5, Elektro- ja süsteemtehnika põhimõisted I.osa

Teema 5. Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted Märkus: teemade numbrid ja pealkirjad on vastavuses M. Pikkovi konspekti teemadega. Teemade alajaotuste pealkirjad üldjuhul vastavuses ei ole. 5.1. Passiivsed resistiivsed vooluahelad Vaatleme passiivseid resistiivseid ("oomilisi") vooluahelaid; samas on mõnikord kasulik tuua paralleelseid näiteid mahtuvusi ja induktiivsusi sisaldavate ahelate kohta, aga ka aktiivahelate kohta, kui need näited aitavad erinevaid seoseid ja reegleid selgitada ja meelde jätta. Elektroonikalülituste puhul eeldatakse reeglina aktiivkomponentide olemasolu nendes. Aktiivkomponendid vajavad oma tööks mitmesuguseid toitepingeid, eelpingeid ja ­voolusid ning komponendi tunnusjoontel sobiva tööpunkti fikseerimist. See eeldab passiivsete ahelate tundmist ja oskust neid kasutada. Samuti vajatakse passiivahelaid signaalide ülekandel ühelt aktiivkomponent

Elektroonika alused
61 allalaadimist
thumbnail
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

on meil tegemist materjali omajuhtivusega Laengukandjaid on siin kahesuguseid ja eristatakse ka kahesugust juhtivust. Elektronide liikumisest tingitud juhtivust nimetatakse elektronjuhtivuseks ehk N-juhtivuseks (sõnast "negative"), aukude liikumisest tingitud juhtivust aga aukjuhtivuseks ehk P- juhtivuseks(sõnast "positive"). Peale omajuhtivuse on sobivate lisandite lisamisega materjalile võimalik kunstlikult tekitada täiendavat - lisandjuhtivust. Lisanditest tingitud juhtivus on alati üheliigiline, s.t. kas elektron- või aukjuhtivus. Lisandjuhtivuse tekitamiseks lisatakse pooljuhtmaterjalile kas kolme- või viievalentseid lisandeid, mis peavad ise olema võimalikult puhtad ja lisandite hulk peab olema selline, et säiliks ainele tüüpiline kristallstruktuur. Vaatleme esmalt olukorda, kus põhiainele on lisatud viievalentset lisandit, milleks võib olla antimon (Sb), arseen (As) või fosfor (P) Viievalentse lisandi aatom võtab aine struktuuris endale koha

Elektroonika alused
376 allalaadimist
thumbnail
114
doc

Elektroonika alused

Laengukandjaid on siin kahesuguseid ja eristatakse ka kahesugust juhtivust. Elektronide liikumisest tingitud juhtivust nimetatakse elektronjuhtivuseks ehk N-juhtivuseks (sõnast "negative"), aukude liikumisest tingitud juhtivust aga aukjuhtivuseks ehk P- juhtivuseks(sõnast "positive"). Peale omajuhtivuse on sobivate lisandite lisamisega materjalile võimalik kunstlikult tekitada täiendavat - lisandjuhtivust. Lisanditest tingitud juhtivus on alati üheliigiline, s.t. kas elektron- või aukjuhtivus. Lisandjuhtivuse tekitamiseks lisatakse pooljuhtmaterjalile kas kolme- või viievalentseid lisandeid, mis peavad ise olema võimalikult puhtad ja lisandite hulk peab olema selline, et säiliks ainele tüüpiline kristallstruktuur. Vaatleme esmalt olukorda, kus põhiainele on lisatud viievalentset lisandit, milleks võib olla antimon (Sb), arseen (As) või fosfor (P) Viievalentse lisandi aatom võtab aine

Elektriahelad ja elektroonika...
143 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Rakenduselektroonika konspekt

Sidestusahel on .. on astmete vaheline (CS1 kuni CS3) RC ahela takistus aga konkreetselt elemendina puudub. Sellena toimel võimendusastme sisendtakistus, mis moodustub võimendus elemendi sisend takistusest ja temaga signaali suhtes paraleelselt jäävatest tööpunkti takistustest. On ilmne et võimendi alumis võimenduspiiri määrab sidestusahela ajakonstant, kuna astme sisendtakistus ei ole vabalt valitav, siis elemendiks, mille valikust sõltub alumine sageduspiir on sidestus kondensaator. Võimendi ülemine võimenduspiir Rakenduselektroonika 6 sõltub põhiliselt kasutatavate transistoride sagedusomadustest so. võimenduse piir sagedus ehk transiitsagedus. Ühendades otseselt esimese astme kollektori teise astme baasiga tekib prakitiliselt oht, et teise astme transistor läheb küllastusse, kuna tema baas saab liiga kõrge pinge, ning võimendi lakkab võimendamast

Elektrotehnika
147 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Kordamisküsimused õppeaines "Mõõtmised ja andmetöötlus"

Aktiivse ja passiivse anduri mõiste Aktiivseteks võib lugeda selliseid füüsikalisi suurusi, mida saab muundada mõõteinformatsiooni signaaliks lisaenergiaallikaid kasutamata. Sellisteks suurusteks on temperatuur, jõud, elektrivool ja -pinge, magnetväli, rõhk jt. Passiivsete suuruste mõõtmiseks on vaja kasutada lisaenergiaallikat, mille abil tekitatakse mõõteinformatsiooni signaal. Selliste suuruste hulka kuuluvad elektriline takistus, mahtuvus, induktiivsus, viskoossus, mass jt. Lisaenergiaallika (ergutuse) kasutamisel mõõdetavad passiivsed suurused osalevad mõõteinformatsiooni signaali tekitamisel ning neid võib sellisel juhul vaadelda kui aktiivseid suurusi. Kõik andurid võivad olla kas passiivsed või aktiivsed. Passiivsed andurid muundavad mõõdetava füüsikalise suuruse elektriliseks väljundsignaaliks ilma lisaenergiaallikata, st genereerivad elektromotoorjõudu või voolu. Selliste andurite hulka

Mõõtmine
41 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

vahel omab energiat. Väljatugevus E on võrdeline pingega U. Seetõttu võime öelda, et elektrivälja energia on võrdeline väljatugevuse ruuduga. Laetud kondensaatori elektrivälja energia. Ee=CU2/2 (J) Superkondensaatorid Superkondensaator ehk ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist energiat salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. Superkondensaatorid, täpsemalt elektrilised kaksikkihilised või elektrokeemilised kondensaatorid võivad talletada palju suurema elektrilaengu kui tavapärased kondensaatorid. See on võimalik tänu kahekordsele kihile, mis moodustub nende seadmete elektrolüüdi ja elektroodi piiripinnal elektrivoolu mõjul. ELEKTRIVOOL Elektrivool Vabade laengute suunatud liikumine. I = e*n*S*v, kus I on voolutugevus (A), e on elementaarlaeng (e=1.6*10^19 C) n on vabade elektronide konsentratsioon (n=N/V

Füüsika II
231 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Mõõtmised

tuleneb dioodi volt-amperkarakteristikust Seetõttu ei saa sellist detektorit kasutada väikeste pingete (kuni 1V) mõõtmisel Ka siis kui sisendsignaal sisaldab alalis-komponenti võib mõõtetulemus olla vale Alaliskomponendi mõju kõrvaldamiseks saab kasutada tippväärtuse detektori veidi keerulisemat lülitust 2 Eelmisel joonisel kujutatud lülituses kondensaator Ck tõkestab sisendsignaali alaliskomponendi Kasutatakse ka tippväärtuse detektorit, mis sisaldab endas praktiliselt kahte detektorit: ühte positiivsete ja teist negatiivsete tippväärtuste mõõtmiseks Mõlemad toodud tippväärtuse detektorid mõõdavad pinge täisulatust, mitte ühe-poolset tippväärtust Silumisfiltri ajakonstant t = RC peab olema märgatavalt suurem vahelduvsignaali suurimast perioodist T

Telekommunikatsionni alused
18 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Elektriaparaadid ja paigaldised

1.3 TOITESÜSTEEMID Toitesüsteemi või ­süsteemide valikul tuleb määrata nende järgmised omadused: · vooluliik ja sagedus · nimipinge või ­pinged · lühisvool toitesüsteemiga liitumise punktis · toitesüsteemi vastavus paigaldise nõuetele, arvestades ka maksimaalset koormust. Välise toitesüsteemi korral tuleb nimetatud omadused välja selgitada, oma toitesüsteemi kasutamisel aga valida. See käib nii nor- maaltalitluses kasutatava toite kui ka turva- ja varutoite kohta. 3 Märkus. Need andmed on vajalikud, et arvutada kaitselülitite lahutusaega jms.; ka suurima hetkvõimsuse leidmiseks näiteks mootori- käivitusseadmete või keevitusseadmete kasutamisel, et pingekvaliteet säiluks. Eelpool toodud näitajaid tuleb rakendatavuse piires silmas pidada ka juhul, kui toide tuleb oma vooluallikast. See võib toimuda näiteks

Elektriaparaadid
148 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Rakenduselekroonika

mis on samuti mitte soovitav. Tööreziimi annab parandada kui kasutada astmete vahel diood sidestust Joonis 2.4.1 täiendus Joonis 2.4.3 graafik Dioodide kui sidestus elementide kasutamis mõtte seisneb selles, et tingituna dioodi pärisuuna tunnusjoone kujust on tema alalisvoolu pingelang märksa suurem kui vahelduvoolu pingelang. Kui ühendada toodud viisil astmete vahel 2 dioodi siis on nende summaarne alalisvoolu pingelang umbes 1,5V, mille võrra väheneb kollektorilt baasile antav pinge. Samal ajal on seal vahelduvpingeline pingelang ehk signaali kadu mitte rohkem 0,1-0,2V. 2.5 Lõppvõimendid Lõppvõimendite ülesandeks on arendada koormusest maksimaalsest signaali sagedusliku võimsust. Elektrotehnika kursusest on teada, et tarbijal saab maksimaalsel võimsusel juhul kui generaatori sisetakistus on võrdne koormustakistusega. Joonis 2.5.1

Rakenduselektroonika
128 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused

(lk 88) 15. Mis on pn-siire?lk 92 p-juhtivusega pooljuhi ja n-juhtivusega pooljuhi piirkihti nim p-n-siirdeks. Näit vahelduvvoolu alaldajad ja signaalide võimendid ning genereerijad. 16. Kuidas saab muuta pn-siirde potentsiaalbarjääri kõrgust?lk 93 Pot. Barjäär tugevneb, kui välise pingeallika poolt p-n-siirdes tekitatud elektriväli on samas suunas kui Epn. Seepärast on voolu tekkimine läbi siirde Epn suunas raskendatud ja tõkkekihi paksus suureneb. Seega on tal ühepoolne juhtivus, tal on ventiili omadused. 17. Mis on pärilülitus? lk 92-93 Kui pinge on rakendatud juhtivas suunas. Lk 93 Päripingestatud pn-siire Kui aga n-kihile rakendada negatiivne ja p-kihile positiivne pinge, mis on suurem kui iseeneslikult tekkiv pinge (germaaniumil ligikaudu 0,3 volti, ränil natuke üle 0,6 voldi), siis tõkkekiht väheneb, pinge "tõukab" elektronid samasuguse laengu tõttu siirde poole ja laengud saavad siiret ületada, sest vastaslaengud tõmbuvad

Elektroonika alused
202 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

· koroonalahendus (õigemini kroonlahendus) tugevalt mittehomogeense välja korral, näiteks elektroodi teravikul. Loeng 13 Elektromagnetiline induktsioon. Suurused: · Magnetvoog - (veeber) · Magnetmoment - tähendab ainest tingitud täiendava magnetvälja tekkimist. Aine magneetumist iseloomustav suurus igas aine punktis on magneetumusvektor J - aine magnetmoment ruumalaühiku kohta. · Induktiivsus ­ L (H) (Henry) · Noolereegel, selle rakendamine vektorkorrutisena antud valemite graafilisel kujutamisel. a) vektorkorrutis; b) ortonormaalne reeper kui "parempoolne kolmik" Vektorkorrutis koordinaatkujul: ja determinandina: · Magnetväli vooluga juhtme ümber: suuna määramine. Ampere'i seadus: Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline

Füüsika
140 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

· koroonalahendus (õigemini kroonlahendus) tugevalt mittehomogeense välja korral, näiteks elektroodi teravikul. Loeng 13 Elektromagnetiline induktsioon. Suurused: · Magnetvoog - (veeber) · Magnetmoment - tähendab ainest tingitud täiendava magnetvälja tekkimist. Aine magneetumist iseloomustav suurus igas aine punktis on magneetumusvektor J - aine magnetmoment ruumalaühiku kohta. · Induktiivsus ­ L (H) (Henry) · Noolereegel, selle rakendamine vektorkorrutisena antud valemite graafilisel kujutamisel. a) vektorkorrutis; b) ortonormaalne reeper kui "parempoolne kolmik" Vektorkorrutis koordinaatkujul: ja determinandina: · Magnetväli vooluga juhtme ümber: suuna määramine. Ampere'i seadus: Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline

Füüsika
213 allalaadimist
thumbnail
59
pdf

Analoogelektroonika lülitused

Teema 6. Analoogelektroonika lülitused M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk 60...85) - Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement. - Võimendusaste üksiktransistoriga (bipolaartransistor ühise emitteriga ja väljatransistor ühise lättega lülituses). - Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites. - Tagasiside tüübi mõju võimendi põhiparameetritele. - Bipolaartransistori töö lülitireziimis. - Stabiilse voolu generaatorid. Käesoleva teksti sisujaotus: 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid 6.2 Võimendusastmed bipolaartransistori baasil 6.2.1 ÜE-lülituses transistor 6.2.2 ÜK-lülituses transistor e. emitt

Elektroonika alused
76 allalaadimist
thumbnail
65
pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

Nmax = MaxInt = es - EI; Nmin = MinInt = ei - ES; - arvutada tõenäosed lõtku/pingu piirväärtused (vajadusel). Tähistus: 65H8/g7 või 87F9/h8. Tegelikud mõõtmed hajuvad ja nende väärtused on juhuslikud suurused teatud piirides. Seetõttu kasulik arvestada ava ja võlli liidetes tekkivate lõtkude/pingude tõenäosuslike suuruste arvutamisel. Eeldada võib, et hälbed alluvad normaaljagunemisseadusele, järelikult ka ping/lõtk. Summaarne tõenäoline tolerants: TS = C. ] TD2 + Td2 , kus C on tõenäosust iseloomustav koefitsient ning ? on tulemuste jaotusseadust iseloomustav koefitsient. Tõenäosustaseme P=0,9973 juures C=3; P=0,9999 juures C=3,89; P=0,9990 juures C=3,29; P=0,9950 juures C=2,81; P=0,9900 juures C=2,57; P=0,9700 juures C=2,17; P=0,9500 juures C=1,96; P=0,9000 juures C=1,65.

Mõõtmestamineja...
235 allalaadimist
thumbnail
73
pdf

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

......................................................... 54 6.8. Kokkuvõte ................................................................................................................ 55 7. MATERJALIDE ELEKTRILISED OMADUSED ....................................................................... 56 7.1. Elektrijuhtivus .......................................................................................................... 56 7.1.1. Elektroonne ja iooniline juhtivus ..................................................................... 56 7.2. Tahkete ainete tsooniteooria alused....................................................................... 56 7.3. Juhtivus tsooniteooria ja keemilise sideme teoorias .............................................. 57 7.3.1. Metallid............................................................................................................ 57 7.3.2. Isolaatorid ja pooljuhid ....

Ökoloogia ja...
96 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Alalisvooluahelad

U = IR U = IR0 1 Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD ELEKTRITAKISTUS JA JUHTIVUS Elektritakistus - elektriahelale või selle osale rakendatud pinge ja seda elektriahelat või ahela osa läbiva voolutugevuse suhe. U kus R [] - elektritakistus R= U [V] - elektriahela või ahela osa pinge I [A] - voolutugevus elektriahelas või ahela osas I

Elektrotehnika
407 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Exami materajal

9 selleks, et üldse lubada mälukiibist bitti lugeda või sellesse kirjutada. OE(katusega) avab andmesiini puhvrid. Kasutatakse lülitusi, mis on sarnased D flip-flop trigerile. · Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM) Dünaamiliste muutmälude tööpõhimõte on lihtne. Informatsiooni hoidmiseks kasutatakse kondensaatorit. Ühe infobiti kahele loogilisele olekule vastavad siis laetud ja laadimata kondensaator. Skeemilistel ja tehnoloogilistel põhjustel moodustavad ühe mäluelemendi kondensaator ja transistor, kusjuures kondensaatorina on põhimõtteliselt võimalik kasutada transistori kahe viigu vahelist mahtuvust, mis igal väljatransistoril konstruktsiooni eripära tõttu juba paratamatult eksisteerib. Oluliseks erinevuseks staatilise mäluelemendiga võrreldes on see, et informatsioon säilib mälupesikutes vaid lühikest aega ja seda on vaja pidevalt uuendada ehk regenereerida

Arvutid
220 allalaadimist
thumbnail
148
pdf

Elektrirajatiste projekteerimine I - II

maakonna, väikelinna, valla, küla jms) koormus. Võib esineda olukordi, kus teatud tarbijaklasside või -gruppide kohta on kättesaadav ulatuslikum statistiline materjal – siis kasutame selle tarbija- grupi jaoks täpsemaid meetodeid, teiste gruppide jaoks aga ligikaudse- ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi SISSEJUHATUS 14 maid. Summaarne prognoos saadakse erinevate tarbijagruppide prognoo- side summana. Koormuste prognoosil tuleb arvesse võtta ka elektriettevõtte strateegiat tarbimise juhtimisel. 1.4.5 Koormuste prognoosimine Nagu juba mainitud, pakuvad planeerimisel ja projekteerimisel eelkõige huvi aastased tippkoormused, mis määravad projekteeritava võrgu ja tema elementide vajalikud edastusvõimed. Tippkoormus leitakse tavaliselt koormusteguri (koormusgraafiku täite-

Elektrivõrgud
82 allalaadimist
thumbnail
24
pdf

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT

rakendamisel. Piesoefekt leiab laialdast kasutamist mikroskoopiliste andurite ja täiturite valmistamisel, aga samuti ka aja mõõtmisel (kvartskell), väikeste ainekoguste massi mõõtmisel kvartsi kristalli omavõnkesageduse muutumise põhjal jne.  Püroelektrikud on ained, mis on suutelised polariseeruma temperatuuri muutumise tagajärjel. Püroelektrikuid kasutatakse termomeetrite valmistamiseks 9. Elektrimahtuvus, kondensaator. Materjalide elektrilisi omadusi liigitatakse selle järgi, kas laengud saavad nendes vabalt liikuda või mitte. Elektrijuhid on ained, milledes elektrilaengud saavad suhteliselt vabalt liikuda. Head elektrijuhid on metallid, elektrolüüt, ioniseeritud gaas. Mittejuhid ehk isolaatorid on materjalid, milledes laengud vabalt liikuda ei saa. Head isolaatorid on kumm, plast, klaas, ka puhas vesi. Pooljuhid on materjalid, mille juhtivus jääb juhi ja isolaatori vahele. Tuntumad on räni, germaanium

Füüsika
69 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Elektroonika alused Konspekt

Kondensaator C = Q/P ; [F] 1 - dielektrik 2 - metall plaat S­ U ­ Pinge d- Film Capacitor (Kile kondendsaator) Isolatsiooni kile paksus 2-20 mikromeetrit, Parameeter Polüester Polükarbonaat Polüstüeer Mahtuvus 100pF - 22nF 100pF - 68µF 10pF ­ 0,5µF Sagedus 1MHz 1MHz 10MHz Tolerants ±5-20% ±5-10% ±1-5%

Elektroonika alused
53 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun