⇒ 親 参考 ⇒圻 反対 ⇒遠 参考 ⇒幾 反対 ⇒ 遠 参考 ⇒畿 1 l¨ahedane (inimene)《形容詞》 4 sarnane 2 l¨ahedal, l¨ahestiku paiknev《形容詞》 5 l¨ahenema 3 kergesti m˜oistetav, arusaadav 6 kohtlema kui l¨ahedast inimest 車 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 7 181 9 83 卜文
(3.20) P1 (x) on funktsiooni f (x) lineaarne l¨ ahend. J¨a¨akliikme eemaldamisega funk- tsiooni avaldisest me lineaariseerisime selle funktsiooni. V~orreldes v~orrandeid (3.12) ja (3.19) n¨aeme, et lineaarse l¨ahendi y = P1 (x) graafik on joone y = f (x) puutuja punktis A = (a, f (a)). Geomeetriliselt t¨ ahendab lineariseerimine joone asendamist tema puutujaga puutepunkti u ¨mbru- ses. Jooniselt 3.6 n¨aeme, et puutepunkti A l¨ahedal on suhteliselt v¨aike ja joon y = f (x) langeb oma puutujaga s ligikaudselt kokku. Lineariseerimist kasutatakse rohkesti rakendustes (loodusteadustes, sh f¨ uu¨- sikas, mehaanikas, ka sotsiaalteadustes jm). Lineaarse funktsiooniga on ju palju lihtsam opereerida kui mittelineaarsega. Lineariseerimisel j¨a¨ab osa funktsiooni k¨aitumisest muidugi arvestamata (n¨ai- teks joone y = f (x) k~overus). S¨ailivad funktsiooni f v¨a¨artus punktis a:
(3.20) P1 (x) on funktsiooni f (x) lineaarne l¨ ahend. J¨a¨akliikme eemaldamisega funk- tsiooni avaldisest me lineaariseerisime selle funktsiooni. V~orreldes v~orrandeid (3.12) ja (3.19) n¨aeme, et lineaarse l¨ahendi y = P1 (x) graafik on joone y = f (x) puutuja punktis A = (a, f (a)). Geomeetriliselt t¨ahendab lineariseerimine joone asendamist tema puutujaga puutepunkti u ¨mbru- ses. Jooniselt 3.6 n¨aeme, et puutepunkti A l¨ahedal on suhteliselt v¨aike ja joon y = f (x) langeb oma puutujaga s ligikaudselt kokku. Lineariseerimist kasutatakse rohkesti rakendustes (loodusteadustes, sh f¨ uu¨- sikas, mehaanikas, ka sotsiaalteadustes jm). Lineaarse funktsiooniga on ju palju lihtsam opereerida kui mittelineaarsega. Lineariseerimisel j¨a¨ab osa funktsiooni k¨aitumisest muidugi arvestamata (n¨ai- teks joone y = f (x) k~overus). S¨ailivad funktsiooni f v¨a¨artus punktis a:
sealhulgas ka piirprotsessi x ± korral. Funktsiooni piirv¨a¨artuse defineerimisel kasutame kaht (v¨aikest) positiiv- set suurust ja . Definitsioon 2.1. Reaalarvu b nimetatakse funktsiooni f (x) piirv¨a¨artuseks piirprotsessis x a, kui > 0 korral niisugune > 0, et kui |x - a| < , siis |f (x) - b| < . Teiste s~onadega, reaalarvu b nimetatakse funktsiooni f (x) piirv¨a¨artuseks piirprotsessis x a, kui funktsiooni f (x) v¨a¨artused on arvule b kuitahes l¨ahedal (l¨ahemal kui ) v~ottes argumendi x v¨aa¨rtused a-le piisavalt l¨ahedalt (l¨ahemalt kui ). Etteantud p~ohjal on v~oimalik leida . y f (x) y= y =b+ b y =b- x=a-
: . Kal- j¨argi v¨alja m~oeldud. algne liskive peeti Hiina aladel ju- t¨ahendus on hoopis edasi mi- ba Yin aegadest suureks nema . Nii nagu on v¨a¨artuseks ning kullassepad muutunud valitsemise meeto- seisid valitsejatele v¨ aga did, on muutunud ka m¨argi l¨ahedal. t¨ahendused. / ¡ Kujutab silma. / ¡ Koosneb k¨ aest 194 £ 196 ¢Vanas kujus paiknes pikali. £ ¢ ja lihast . Jumalale ohv- Silmamuna kuju- riliha pakkumine . Pronks- tiseks on , misomakorda kiri kasutas
annaabi.ee 
