Mida see tähendab? Inimene on nõrgim looduses. Tema hävitamiseks ei ole vaja palju. Võib piisata ka elementaarsest aurust või veeltilgast. Universumit võita saab inimene ainult mõtlemise teel. Inimene on tugev ainult vaimses mõttes- mõteldes. Küsimused Camuse Sisyphose müüdi kohta 1. Kuidas kirjeldab Camuse absurditunde avaldusi? Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Ja just selline nagu ta on- oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu. Seega absurdsus on alati igal pool. Absurditundest on võimalik aimu saada, kui võrrelda tema avaldusi erinevates, küll aga sugulaslikes maailmades. Esialgu on absurdi atmosfäär. Lõpuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eripärast valgust ja näitab tema eesõigustatud ja halastuseta nägu, mida teisiti pole võimalik ära tunda. Inimene peab pidevat võitlust ajaga. Kõige kurjem vaenlane inimesele on homne päev
mida see kirg samal ajal lakkamatult piitsutab. Absurdi ja enesetapu seos: küsimus, kuivõrd enesetapp on absurdi lahenduseks. Inimese kohta, kes ei vigurda, võib põhimõtteliselt väita, et tema teod on määratud tema tõekspidamistega. Veendumus eksistentsi absurdsuses peab järelikult tingima inimese käitumise." Absurdi müürid ,,Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku kärata. Niisugusena, nagu ta on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu . Absurd tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest, millele inimene oma sisimas alati kaasa heliseb. Absurd sõ1tub samavõrd inimesest kui maailmast. Ta on esialgu ainus side nende vahel. Ta aheldab nad teineteise külge, nii nagu ainult vihkamine võib kokku liita." Absurdi vabadus ,,Kas surra, päästa end hüppega, ehitada ideede ja vormide hoone oma mõõdu järgi? Või sõlmida absurdiga südantrebestav
Kuid see ei ole Balzaci viimane järeldus. Illusioonid purunevad, kuid see ei tähenda, et inimene tõe kätte saaks. Goriot, kes on oma tütreid neednud, sureb ikkagi neid õnnistades ning uskudes, et paitab nende päid. Ta on rõõmus, kuid see rõõm ei ole ,,päris". Rastignac, kes mõistab, millega tal Pariisi seltskonna näol tegu on, ahastab küll selle üle sageli ning heidab pärast isa Goriot' matust 270 Pariisile suurejoonelise väljakutse, kuid peab juba uusi plaane selles ahastamapanevas seltskonnas edasijõudmiseks. Romaan ei lõpe ulja väljakutsega, vaid Rastignaci naasmisega seltskonda - näljasena mitte ainult lõunasöögi, vaid kõige järele, mida Pariisu pakkuda on. Kui inimene mõistabki korraks, et ta ei ole see, keda usub end olevat, ega saa seda, mida arvab end tahtvat, siis on ja tahab ta kõhe midagi muud. Isa Goriot ei suuda seda teha ja sureb ära. Rastignac on elus ja järelikult ei jää tal muud üle. Keegi isegi ei ela elu nii, nagu see
Mõtete korrastatus on kõlbelisus. Mõtte abil võib püsti tõusta. Mõte teeb inimese universumist tugevamaks. 6. Pascal peab inimest mõtlevaks pillirooks ja mida ta sellega mõtleb Mõte on väga suur ja kaugele ulatuv, keha kus mõte liigub, on aga kergesti purunev kest. Siit ka pilliroog- kergesti murtav. Camut: 1. Millega kirjeldab camut absurditunde avaldusi a. Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik kus peale tulla. Absurditunne on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses- hõlmamatu. b. Küsimusele, mida me mõtleme, vastame vahel: ,,Ei midagi". See võib olla vale. Absurdi esimene märk on aga see, kui vastus "ei midagi" on siiras ja kajastab seda hingeseisundit, kus tühjus muutub kõnekaks ning kus argipäevaste toimingite ahel katkeb. c. Mõtlemine, et elamine on naeruväärne harjumus, on absurdi tunne. Enesetapp on absurdi lõpetamine. Me omandame elamise harjumuse enne kui mõtlemise harjumuse
millele tähelepanu pöörata. Eksamil tulevad küsimused pole täpselt needsamad, kuid kui te oskate neile vastata, siis oskate vastata, siis oskate tõenäoliselt vastata ka eksamiküsimustele.) Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? o Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Niisugusena nagu ta on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu. o Kui meilt vahel küsitakse, mida me mõtleme, ja me vastame: ,,Ei midagi", siis võib see mõnel puhul olla vale. Armastajad teavad seda väga hästi. Aga kui vastus on siiras, kui ta kajastab seda isepäralikku hingeseisundit, kus tühjus muutub kõnekaks, kus argipäevaste toimingute ahel katkeb, kus süda otsib asjata siduvat lüli, siis see on absurdi esimene märk
annaabi.ee 
