Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"agulitest" - 5 õppematerjali

Linnade laienemin ja sisestruktuur
3
doc

Linnade laienemin ja sisestruktuur

Linnade kiire kasv, antisanitaarsus ja epideemiad ning linna kui funktsioneeriva organismi keerukus sundis linnavõime 19.sajandi lõpus mõtlema rohkem sellele, kuidas liiklust ning elamu ja tööstusrajoone ratsionaalselt paigutada. Tööstusajastu lõppedes suurema osa elanikkonna heaolu paranes. Palju kapitali suunati linnast välja asuvate eramute ehitusse. Kehvade elutingimuste, saastumise ja kuritegevuse eest lahkuti ärilaid ümbritsevatest agulitest eeslinnadesse. Agulid lagunesid veelgi ja neist kujuneisd kuritegevuse pesad, mis omakorda peletasid eemale korralike elanikke. Linn kaotas tööstuslinna ringstruktuuri ning kujunes planeerimisest ja sotsiaalsetest protsessidest tingituna sektoriliseks nii funktsionaalses (tööstuse ja elurajoonid) kui ka elurajoonide (sissetulekute jaotuse ja etniliste tunnuste järgi) lõikes. Infoajastu linnhajutamine linnastusruumis ja taaslinnastumine.

Geograafia → Geograafia
52 allalaadimist
Juhan Sütiste
11
doc

Juhan Sütiste

armastuslüürikat, ekspressionistlik poeem ,,Leib, rist, inimene" kajastab autori maailmavaatelisi otsinguid. Avaralt mõistetud indriimi rohkus ja kasutatud vabavärsi kohmakus pole lasknud autori mõtestikul alati mõjule pääseda. (Kruus 1995 : 562) Kogud ,,Peipsist mereni" (1930), ,, Maha rahu!"(1932) ja ,,Kaks leeri" (1933, kõik Tartu) pakuvad sotsiaalset luulet, joonistades ilmekaid, detailirikkaid piltluuletusi. Luuletaja on värsistanud motiive Tartu agulitest, ta näitab nii töömehi kui ka ühiskonna rataste vahele jäänuid. Mitmed luuletused paistavad silma oma protestiva paatosega, vabavärss on muutunud lakoonilisemaks ja kõlavaks. (Kruus 1995 : 562) Kogudes ,,Südasuvi" (Tartu 1934) ja ,,Päikese ootel" (Tartu 1935) kajastub 1934.a. riigipöördele järgnenud ,,vaikiv olek", ägedad sotsiaalsed probleemid on taandunud, rohkem on ruumi antud loodusmotiividele ja kohvikumuljetele. (Kruus 1995 : 562)

Kirjandus → Kirjandus
64 allalaadimist
Rahvastik
4
doc

Rahvastik

Uus tootmise piirkond jne Väljaspool linnapiiri on eeslinn ja uuslinn. Põllumajandusajastu linn: avalikud asutused (kirik, kool), teenindus (turg), tootmine ja elamurajoonid linna kaitsemüüride vahel. Agul kasvas piiridest välja. Tööstusajastu linn: ärila kasvas laiusesse kui ka kõrgusesse, jõukamad elasid ääre- ja eeslinnades, maalt tulijad elasid agulites. Palju kapitali suunati tööstusajastu lõppedes linnast väljas olevate eramute ehitusse. Kuritegevuse eest põgeneti agulitest eeslinnadesse. Tööstuslinnast kujunes paremate elutingimustega funktsionaalne keskus, mis jagunes sektoriteks. Infoajastu linn: väheneb tööstustöökohtade osakaal, infosektori tähtsus tõuseb. Vanad agulid asustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Kaob keskklass: elanikkond jaguneb suure sissetulekuga kõrgprofessionaalides ning madalapalgalisteks teenindustöötajateks. Ettevõtted kolivad ummikutega kesklinnades eeslinnadesse, uued töökohad tekivad high-tech

Geograafia → Geograafia
99 allalaadimist
Elu nullpunkt
8
doc

Elu nullpunkt

Valvele on jäetud üks kelner ­ Triks. Magister Sild kirjeldab väga värvikalt üht oma jahilugu, kus ta sokku tulistanud. Dotsent Soo segab vahele ja hakkab enda jahiloost rääkima, kus ta märkas jõe ääres imeilusat tüdrukut ja asus teda jälitama. Loo haripunktis astub kõrtsi kirjanik Rängel. Vastumeelselt ühineb ta laudkonnaga. Professor Kure hakkab rääkima, kui andeks kirjanik Rängel on, kuid miks ta kirjutab hallidest inimestest, agulitest, küladest? Kirjutagu parem haritlastest ja linnadest. Rängel teeb meestele selgeks, et nemad on samuti hallid inimesed, kui nad oma ametipostilt alla kiskuda. Rängel lahkub. Professor küsib magistrilt, mis edasi sai. Magister vastab, et saab soku lõpuks koerte abil kätte. Dotsendi lugu tütarlapsega lõppeb aga nii, et mees saab ihaldatu veel samal õhtul kätte. Meestel on kirjaniku pärast tuju läinud. Elu nullpunkt

Filoloogia → Eesti kirjandus
242 allalaadimist
10-klassi õpiku konspekt
10
doc

10. klassi õpiku konspekt

agulitesse. Heakorrastatud ja ümberehitatud kivihoonetes elasid jõukamad, räpastes puitagulites vaesed. 2. Tööstusajastu linn kasvas kõige kiiremini. Ärila kasvab laiusesse ja kõrgusesse. Ei kolitud agulisse, vaid ehitati elamuid äärelinnadesse. Maalt jätkus inimeste sissevool, kes olid vaesed ning sunnitud elama agulites. Elujärg paranes, kapitali suunati linnadest väljas asuvate eramude ehitusse. Agulitest koliti eeslinnadesse, kuna seal arenes kuritegevuse levik. Kuritegevus peletas inimesi eemale, linn kaotas tööstuslinna ringstruktuuri ning kujunesid linna sektorid. Tööstus ja elamurajoonid ­ sissetulekujaotuse ja etniliste näitajate alusel. Infoajastu linn Väheneb oluliselt tööstustöökohtade osakaal tootmise üleilmastumise ja mehhaniseerimise tõttu. Tekivad uued linnasisesed mustrid : vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse

Geograafia → Geograafia
848 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun