Rahvastikust elab linnades ligikaudu ¼ ning maal ¾. Linnarahvastiku osatähtsus praegu küll väike, kuid linnade kasv ja linnastumine on kiire ning 90% linnarahvastiku kasvust toimub just arengumaades, nagu on selleks ka India. Seoses linnastumisega võib ka tekkida erinevaid probleeme. Sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid: Maalt tullakse linna õnne ja paremat töökohta otsima, mida aga ei teki piisavalt kiiresti juurde, nii et enamus jäävad kuhugile agulisse - see tekitab samuti ka kuritegevust; liiklusummikud ning suurenev ruumipuudus; slummid nendes vee, kanalisatsiooni ja elektri puudumine. Keskkonnaprobleemid: Reostus ning palju prügi ning linnastumine suurendab haiguste ja katkude tekke ja levikuvõimalusi. Need mõlemad (sotsiaalsed ja majanduslikud ning keskkonnaprobleemid) on ühtlasi ka peamisteks rahvastiku probleemideks. Põllumajandusega tegeleb India rahvastikust 60%, tööstusega 28% ning teenindusega 12%.
Oliveri eest hoolitses Mrs. Mann ja korravalvur Ms. Bumble. Ta läks tööle Mr. Sowerberry juurde õpipoisiks. Teine õpipoiss, Noah Claypole, mõnitas Oliveri surnud ema ning väike ja habras Oliver ründas teda. Oliveri karistati väga tihti ja ta põgenes ära Londonisse. Tema korjas üles Jack Dawkins, keda hüüti ka Artful Dodgeriks. Doger oli Jew Fagini poistekamba üks liige. Fagin treenis poisid taskuvarasteks. Doger viis Oliveri oma agulisse `'urgu'' ja Oliver, süütu poiss nagu ta oli, sai üheks kamba liikmeks, aimamata midagi kurja. Kui aga ta saadeti, koos ühe teise poisiga, vargusretkele oli ta vapustatud kui ta taipas, mis toimub. Õnneks, varaste ohver, heatahtlik härrasmees, Mr. Brownlow päästis Oliveri kamba käest ja viis ta oma koju, kus majahoidja Mrs. Bedwin ravis ta terveks peale haigust. Oliver tundis esimest korda elus, et ta on õnnelik, kuid mitte kauaks.
ees vabandada, et naise tuba oli hommikul K. ülekuulamiseks kasutatud. Paraku oli preili teatris ning teda tuli pikalt oodata. Kui preili saabus rääkis K. talle kõik üksikasjalikult ära. Ta üritas isegi jutunut näitlemise abil mõistetavaks teha. Selle käigus hüüatas ta aga liiga kõvasti ning äratas naabri ( proua Grubachi õepoja ) tähelepanu. Enne lahkumist suudles K. preili Bürtneri. Teine peatükk Esimene ülekuulamine K.-le teatati telefoni teel, et ta peab pühapäeval agulisse ülekuulamisele minema. Ta üritas kohale jõuda kella üheksaks. Kuna talle täpseid juhiseid ei antud, pidi ta välja mõtlema plaani, kuidas õige korter üles leida. Ta küsis igast korterist disler Lanzi. Tänu sellele sai ta igasse korterisse sisse piiluda. Lõpuks leidis ta õige korteri kelle kümne paiku üles. Talle heideti ette hilinemist. Ülekuulamisel pidas ta kõne, mis talle pigem kahju kui kasu tõi. Eialgu kuulai tema kõnet suure innuga ning näidati poolehoidu
ees vabandada, et naise tuba oli hommikul K. ülekuulamiseks kasutatud. Paraku oli preili teatris ning teda tuli pikalt oodata. Kui preili saabus rääkis K. talle kõik üksikasjalikult ära. Ta üritas isegi jutunut näitlemise abil mõistetavaks teha. Selle käigus hüüatas ta aga liiga kõvasti ning äratas naabri ( proua Grubachi õepoja ) tähelepanu. Enne lahkumist suudles K. preili Bürtneri. Teine peatükk Esimene ülekuulamine K.-le teatati telefoni teel, et ta peab pühapäeval agulisse ülekuulamisele minema. Ta üritas kohale jõuda kella üheksaks. Kuna talle täpseid juhiseid ei antud, pidi ta välja mõtlema plaani, kuidas õige korter üles leida. Ta küsis igast korterist disler Lanzi. Tänu sellele sai ta igasse korterisse sisse piiluda. Lõpuks leidis ta õige korteri kelle kümne paiku üles. Talle heideti ette hilinemist. Ülekuulamisel pidas ta kõne, mis talle pigem kahju kui kasu tõi. Eialgu kuulai tema kõnet suure innuga ning näidati poolehoidu
On kirjutanud ka näidendeid ja emigratsioonis ilmus mälestusraamat ,,Päike ja jõgi" 1951 Luulet iseloomustab : sisekonfliktsus, meelelisus, hingelisus, ületundlikkus; naine on tõstetud lausa jumalaema seisusesse, peetakse kõige musikaalsemaks luuletajaks. 8) Juhan sütiste elu ja looming Juhan Sütiste 1899-1945. Johannes Schütz(kuni 1936). Sündis 28. detsembril 1899 Tartu lähedal Kure metsatalus pere viimase neljanda laosena. Isa oli puussepp. Kloisid tartu agulisse. Pidi maast madalast ise raha teenima (suvel karjas, talvel ajalehepoiss). 1912 lõpetas algkooli. Jätlas õpinguid Tartu õhtukoolis, lõpetas Õhtugümnaasiumi. Oli kellassepa õpipoisiks. 1923-1931 õppis TÜ-s eesti keelt ja kirjandust. Oli väga hea joonsitaja ja sportlane. Võitis 1927 Rooma üliõpilaste olümpiamängudel odaviskes 1 koha. Reisis palju. 1938 Draamateatris dramaturg. 1940 arreteeriti, veetis 1 aasta vanglas. Suri 10 veebruar 1945. Maetud Metsakalmistule. 1 luulekogu 1928
Mehele küll helistatakse töö juurde ning antakse teada esimese ülekuulamise päev ja kohtu aadress, kuid täpsustamata jäetakse kellaaeg ning täpne ruum, kuhu K. peab ilmuma. Ratsionaalsele ja kaalutlevale inimesele, nagu K. seda on, peaksid paljud tema protsessi puudutavad seigad tunduma enam kui kummalised. Siinkohal on aga Kafka pannud oma tegelase ettearvamatult ja ebaloogiliselt käituma. Selle asemel, et minna pühapäeva hommikul kolama kuhugi agulisse, kus peaks asuma mingisugune kohtuinstitutsioon, kes K-d teadmata asjaoludel süüdistab, võiks ta oma süütuses kindel olles pöörduda hoopis politsei või keisrivõimu poole. Tegelaste taoline ootamatu käitumine teebki Kafkast Kafka. Tegemist on ühe modernistliku uuenduse ehk võõrandumise protsessiga realismis. Võõrandumisele on iseloomulikud realistlikud tegelased, sündmused ja sündmuspaigad, kuid samas ka elemendid, mis annavad
Kitsad ja ebasümmeetrilised tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja halbade elutingimustega. Linnade elanikkond kasvas ning rahvas valgus müüride vahelt agulitesse. Heakorrastatud ja ümberehitatud kivihoonetes elasid jõukamad, räpastes puitagulites vaesed. 2. Tööstusajastu linn kasvas kõige kiiremini. Ärila kasvab laiusesse ja kõrgusesse. Ei kolitud agulisse, vaid ehitati elamuid äärelinnadesse. Maalt jätkus inimeste sissevool, kes olid vaesed ning sunnitud elama agulites. Elujärg paranes, kapitali suunati linnadest väljas asuvate eramude ehitusse. Agulitest koliti eeslinnadesse, kuna seal arenes kuritegevuse levik. Kuritegevus peletas inimesi eemale, linn kaotas tööstuslinna ringstruktuuri ning kujunesid linna sektorid. Tööstus ja elamurajoonid sissetulekujaotuse ja etniliste näitajate alusel
kiire ning 90% linnarahvastiku kasvust toimub just arengumaades. Inimesed tulevad maalt otsima paremat töökohta ja elutingimusi ning arengumaad hakkavad alles jõudma sinna, kus arenenud maad 18. saj. olid . 16. Linnastumisega kaasneb palju probleeme. Sotsiaalsetest probleemidest on see, et maalt tullakse linna õnne ja paremat töökohta otsima, mida aga ei teki piisavalt kiiresti juurde, et enamus jäävad kuhugile agulisse. See tekitab kuritegevust ning mingil määral "linna maine langemist". Samtui saab sots. probleemiks lugeda liiklusummikuid ja ruumipuudust. Keskkonna vaatepunktist tekitab linnastumine reostust ning palju prügi ning linnastumine suurendab haiguste ja katkude tekke ja levikuvõimalusi. 17) Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid Looduslikud tegurid: · Kliima temperatuur, kasvuperiood, niiskus · Mullad viljakus, paksus, põuakindlus
Ta fenomeni selliseid eredaid momente võib leida igast perioodist. Kirjanudslooliselt leiab kõige eredama hetke 20ndate ja 30ndate vahetusel, kus ta oma laadiga manifesteerub. Tema laadi eripära: 1) ta kasutab retoorilist vabavärssi märksa rohkem kui keegi teine sellel ajal (kõlav, palju kordusmotiive, metafoorsus väheneb ja narratiivsus suureneb läheneb proosale); 2) lihtsa inimese positsioon, mida hakkab lausa deklareerima, lokaliseeritud agulipiltidesse (Tartu Supilinna agulisse). Ta on olnud töölipoiss, kes osales vabadussõjas ja selle ainel kirjutas teose ,,Noored partissanid" ja nõukogude võimu jaoks seda polnud olemas. Kui 20ndate 30ndate aastate Sütiste on vabade vormide autor, siis rangem vorm lisandub hiljem. Kui 30ndate teisel poolel algab suur poleemika Arbujate loominug üle, siis temast saab üks Arbujate suurim kriitik lihtsa ja tervemõistusliku inimese seisukohalt on haritlaste poos vastuvõetamat ja seda ei saa aktsepteerida
annaabi.ee 
