.. 2 Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus...................3 Põllul esinevate muldade omadusi, viljakust..................................................4 Hinnang kasutussobivusele............................................................................4 Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet.......................................................................................................... 5 Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted................................................5 Põllumassiivi metsastamine...........................................................................5 Enamlevinud mulla osatähtsus.......................................................................6 ....................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus........................................................................................ 7
............................................. 3 Suurema osatähtsusega muldade tüüpprofiil......................................................... 5 Muldade omadused................................................................................................ 6 Muldade kasutussobivus......................................................................................... 7 Muldade boniteet.................................................................................................... 8 Agromelioratiivseid võtteid..................................................................................... 8 Põllumassiivi metsastamine................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10 Põllumassiivil olevad mullad Põllumassiivi numbriks on 42648298604. Põllumassiiv asub Saaremaal. Maa-ameti
Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet Kr – boniteet on 53-58 Ko - boniteet on 55-60 K - boniteet on 50-55 KI - boniteet on 56-61 Põllu kaalutud keskmine boniteet on 55 Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted Kr ja K muldadel peaks tegema kivikoristust, Ko puhul on vaja väetada, sest kui seda ei tehta siis võib esineda toitainetevähesus ja KI mullal peaks kasutama heintaimedega külvikordi, et säilitada huumussisaldust. Põllumassiivi metsastamine Looduslikus seisundis kasvab koreserikas rähkmullal (Kr)ja keskmise sügavusega rähkmullal (K) kõige paremini kastikuloo metsad. Kõige tähtsamad metsatüübid on Kastikuloo-männik, Kastikuloo-kuusik, Kastikuloo-sarapik
sobib ka oder. Leida põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet. Haritava maa keskmine boniteet on 43 punkti . Selle põllumassiivi keskmine boniteet tuli 55 punkti, mis muudab põllumassiivi üle keskmise viljakaks. Klg mulda boniteet tuli 51 punkti, Kog muldade boniteedid tulid 56,59 ja 59 punkti. Go mulla boniteet on 54 punkti ja K mulla boniteet on 61. Kas ja milliseid agromelioratiivseid võtteid oleks sel põllul vajalik rakendada (kuivendus, niisutamine, lupjamine, kivikoristus)? Antud põllu kivisuse aste on I1. Kivide läbimõõt 20-40 cm. Antud põllumassiivil peaks korjama kive, et maaharimisel põllutehnikat mitte kahjustada. Lupjamist ja kuivendamist peaks tegema vastavalt vajadusele. Anda põhjendatud soovitused antud põllumassiivi metsastamiseks. Põllumassiivi metsastamisel soovitaksin kasutada lehtpuid,kuna just lehtpuud on antud ala muldadele kõige sobilikumad
Kuivendusmeetodi all mõistetakse liigniiskuse kõrvaldamise põhimõtet, kuivendusviisi all aga selle põhimõtte tehnilist lahendust ehk selle põhimõtte rakendusviisi. Kuivendusviisid jaotatakse kahte gruppi vastavalt nende iseloomule ja mõju ulatusele: Alaliselt ja pikemaaegselt liigniiskete alade kuivendamiseks kasutatakse hüdromelioratiivseid kuivendusviise. Rasketes pinnastes võib lisaks hüdromelioratiivsetele kuivendusviisidele kasutada ka agromelioratiivseid võtteid. 1) hüdromelioratiivsed kraavkuivendus kõrge põhjavee alandamiseks, pinnavee ärajuhtimiseks ning pealevalguva pinna- ja põhjavee äralõikamiseks. Metsamaade puhul. drenaazkuivendus kõrge põhjavee alandamiseks, pinnavee ärajuhtimiseks ning pealevalguva pinna- ja põhjavee äralõikamiseks. Põllumajandusmaade puhul. vertikaalkuivendus rakendatakse, kui alumised pinnasekihid on võimelised vett vastu võtma.
Kuivendusviisid jaotatakse kahte gruppi vastavalt nende iseloomule ja mõju ulatusele: 1) hüdromelioratiivsed kuivendusviisid 2) agromelioratiivsed kuivendusviisid. Alaliselt ja pikemaaegselt liigniiskete alade kuivendamiseks kasutatakse hüdromelioratiivseid kuivendusviise. Need võimaldavad veereziimi reguleerida soovitava tüsedusega pinnasekihis. Rasketes pinnastes võib lisaks hüdromelioratiivsetele kuivendusviisidele kasutada ka agromelioratiivseid võtteid. Need aitavad sel juhul kõrvaldada liigvett künnikihist. Agromelioratiivseid kuivendusviise omaette saab kasutada ainult ajutiselt liigniiskete alade kuivendamisel. Nende mõjuulatus piirdub tavaliselt künnikihiga. Hüdromelioratiivsed kuivendusviisid on: 1) kraavkuivendus e. kraavitus, 2) drenaaz, 3) vertikaalkuivendus, 4) polderkuivendus, 5) kolmatsioon 6) üleujutuste reguleerimine. Nendest kahte esimest loetakse põhikuivendusviisideks, ülejäänud on erikuivendusviisid
annaabi.ee 
