Mikroökonoomika kontrolltöö kordamisküsimused 1. Mis on mikro- ja makroökonoomika vahe? V: Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksiksubjekti tasandilt, makroökonoomikas aga kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised agregeeritakse ehk koondatakse majapidamissektoriks ja ettevõtted ettevõttesektoriks). 2. Mis on turg? V: Turg on mehhanism, kus saavad kokku hüviste müüjad ja ostjad. Majandusteoorias ei mõelda turu all konkreetset kauplemiskohta, vaid see on oluliselt laiem mõiste, mis grupeerub lähtuvalt müügiobjektidest. Eristatakse tööturgu, kaubaturgu, valuutaturgu jne. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. 3
meetodil b. Erinevad lähenemisviisid (3)- Top-down kõigepealt koostatakse prognoos toodete, turgude või ajaperioodide kõrgematel tasemetel; seejärel disagregeeritakse prognoos tootekategooriate või SKU-de (laoühikute), tarbijate, nädalate/päevade tasemetele. · Bottom-up kõigepealt koostatakse prognoos üksikute toodete kohta, need prognoosid agregeeritakse kõrgema taseme prognoosi saamiseks. · Middle-out prognoosimist alustatakse keskelt, näiteks tootekategooria tasemelt. Prognoos kogu ettevõtte nõudluse kohta saadakse agregeerimise teel, üksikute toodete nõudluse kohta disagregeerimise teel c. Hinnangulised ehk kvalitatiivsed mudelid- Eksperthinnangute meetod (E. Kalle järgi) 1. Eksperthinnangute kasutamise eesmärgi määratlemine ja protseduuride kavandamine. 2
kasutatakse makroökonoomikas asendusena kolme lähenemist. 1. Kõigepealt püütakse mõista üksikute ettevõtete ja majapidamiste käitumise teoreetilisi aluseid. Selleks kasutatakse tavaliselt lihtsustavat eeldust, et majanduses eksisteerib teatud keskmine (esinduslik) majapidamine ja ettevõte. Viimase käitumist uuritakse seejärel mikroökonoomika vahenditega. 2. Majanduse kui terviku käitumise uurimiseks liidetakse (agregeeritakse) kõigi üksikute majapidamiste ja ettevõtete käitumine. Agregeeritud põhinäitajate (hinnad, tootmismahud, tarbimine jne.) alusel tuletatakse seosed nende näitajate vahel ja analüüsitakse nimetatud seoseid. 3. Teooriat täiendatakse empiiriliste andmetega, mis kajastavad tegelikku olukorda ja seoseid majanduses. Reaalsete andmete alusel saab (a) testida teoreetiliste seisukohtade ja seoste paikapidavust, (b) mõõta mingit seost
Homo oeconomicus täiesti ratsionaalne, majaduslikult mõtlev, sõltumatu, egoistlik, tundetu, psühholoogilistest teguritest mitte mõjutatud Majandussubjektid sisemaised tootvad subjektid - ettevõtted ja sisemaised tarbivad subjektid majapidamised, riik ja välismaa Majandussektorid iga majandussubjekti edasist käitumist on võimatu prognoosida, kuna majanduses osaleb sadu tuhandeid majandussubjekte ja toimub lugematul arvul transaktsioone. Ülevaatlikkuse tagamiseks agregeeritakse majandusüksused sektoriteks ja ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks. (vaid makroökonoomilise käsitluse puhul mikros eeldatakse, et majsub on sõltumatud ja nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused). Toimub suur infokadu, lihtsustamine tingib selle, et makroökonoomilised mudelid on alati stohhasstilised. Majapidamissektorid eelkõige tarbekaupade lõpptarbijad ja
küsimuste kohta tagasisidet. Andmetöötlus Kui esmased andmed on kogutud, vajavad need tavaliselt esmast töötlust ja sellele järgnevat põhjalikku analüüsi. Andmetöötlust võib jagada viide alaetappi, mida alljärgnevalt ka lähemalt käsitletakse: Ankeetide ja andmete kontroll; Andmete kodeerimine; Andmesisestus; Kaalumine; Andmete agregeerimine. Andmete agregeerimine Uuringu info kättesaadavaks tegemiseks see reeglina agregeeritakse ehk leitakse mingi objektide grupi kohta kehtivad statistilised näitajad. Levinuim moodus agregeeritud andmete esitamiseks on andmetabel. Statistiline tabel ehk risttabel on (agregeeritud) andmete esitamise vorm, mis on üles ehitatud ridade ja veergudena. Tabeli aluseks on objektide loetelu, mida tabelisse mahutatud arvuseeriad iseloomustavad -- tabeli alus esitatakse reeglina ridades. Tabeli öeldiseks on tunnuste loetelu, mille kaudu neid objekte
annaabi.ee 
