Inkontinents – Kusepõiehäired ja uriinipidamatus NB! Dementsus ilma mäluhäireteta KLIINILISELT Parem peaaju poolkera o Eufooria o Hüperoraalsus o Söömisharjumuste muutumine Söövad lõputult Pole ülekaalulised verbaaselt “Kõht täis” Apaatia Rahutus + Mälu Primaarselt progresseeruv afaasia (PPA) PPA - mitte-voolav, agrammatiline (25%) Peamised kliinilised sümptomid Mitte voolav kõne Anoomia - üheselt mõistetavate seaduste ja õigusnormide puudumine. Foneemilised parafaasiad Alguses – sotsiaalsed oskused säiluvad Näo apraksia Hilised käitumishäired Parkinsonism Semantiline variant PPA (20-25%) Logopeeniline variant PPA (ebatavaline) Parkinsoni haigus Ja sellele sarnased sündroomid: MSA - Multisüsteemne atroofia
sotsiaalsetes funktsioonides. Emotsionaalne nüristumine. Lisaks: hügieeni probleemid. Hüperoraalsus, söömishäired. Kontsentratsioonivõime langus. Ehholaalia, spontaanse kõne kadumine. Võib olla parkinsonistlik. Inkontinents. Kliiniliselt: parem peaaju poolkera (eufooria; hüperoraalsus; söömisharjumuste muutmine söövad lõputult, pole ülekaalulised verbaalselt, ,,kõht täis"; apaatia; rahutus; + mälu). Primaarselt progresseeruv afaasia (PPA) mitte-voolav, agrammatiline (25%): peamised kliinilised sümptomid mitte voolav kõne, anoomia, foneemilised parafaasiad. Alguses sotsiaalsed oskused säiluvad. Näo apraksia. Hilised käitumishäired. Parkinsonism. Semantiline variant PPA (20-25%) Logopeeniline variant PPA (ebatavaline) Parkinsoni haigus: Sellele sarnased sündroomid: MSA multisüsteemne atroofia; PSP progresseeruv supranukleaarne halvatus; CBD kortickobasaalne degeneratsioon.
· paradigmaatiline periood · sõnad muutuvad tähenduslikuks · kas väga kitsad tähenduslikult · kahe sõna lause ................................. 3. Grammatika omandamise periood: Grammatika on veider · tuumsõnad on need, mis palju korduvad · paradigmaatiline grammatika kujuneb 2a Kõnearengu psühholingvistilised seaduspärasused · kõne areng algab 1st sõnast, see on reema (kuni 1a) · semantiline süntaks, agrammatiline kett (alates 1-2a) · ...................... Grammatika (süntaks, morfoloogia) · osastav kääne on raske, kohakäänded ............................... Hääldamise areng- häälikud paika uni 5ndaks Moonutatud hääldamisele tuleb kohe tähelepanu pöörata, muidu ei arene. Sõnavara areng-
tegevuse verbaliseerimisel jms. Esimesele arenguetapile (I-П klass) on iseloomulikud järgmised iseärasused: Juhtiv psüühiline protsess on veel taju (osaliselt võrreldav eakohase arenguga lapse omaga enne 5-aastaseks saamist), peamine mõtlemise liik kaemuslik-praktiline, sisekõne ja kõne reguleeriv-planeeriv funktsioon kujunemata, tahtlik või tahtmatu meeldejätmine ei erine, kasutatakse baaslauset, mis on sageli veel agrammatiline. Kooli astudes ei tunneta abiõppelaps ennast veel õpilasena: ei ole valmis vaimseks tegevuseks, iseseisvalt suudetakse sooritada ainult varem omandatud toiminguid. Esimese etapi ülesanne (kõigis ainetes) on kujundada õpitegevuse elementaarseid oskusi, kuulata ja täita korraldusi, osaleda ühistegevuses, töötada koos õpetajaga ja eeskuju järgi. Emakeele seisukohalt: mõista ja koostada lihtlauseid (vähemalt baaslauseid) ja
– Broca e.ekspressiivne e.”mitte-sorav”: • sõnaleidmine rask(e anoomia+amnestiline afaasia) • tegusõna “ma”-tegevus nimena +nimisõna-ainsuses • agrammatiline telegramm- kõne, 32 • laulmine/lugemine kergem • teavad oma häiret – Wernicke- (gyr.temporalis sup.tagumine pk.) • kõne mõistmise ja arusaadavalt rääkimise häire: mitte-sõnad, neologismid, parafaasiad, • kõne sorav, artikuleeritud, vahetavad häälikuid • ei tea midagi oma häirest • 40% ajuinsuldi haigetest
annaabi.ee 
