samm signaali lõpetamises. 2. Aktiveeritud retseptorite fosforülatsioon GRK-de poolt ja järgnev retseptori interaktsioon "arrestiinidega" keelab interaktsiooni G- proteiinidega ja efektiivselt lõpetab signaali põhjustades kiire tundetuks muutumise. 3. Agonist-indutseeritud endotsütoos vähendab kõrg-vastastikuse tõmbega retseptorite plasma membraane, ja võib esindada teist tundetuks muutumise faasi. 4. Alla-regulatsioon esineb rakkude pikendatud ekspositsiooni jooksul agonistidele, ja võib olla vahendatud suurendatud degradeerimise ja retseptorite kahanenud sünteesi poolt. 50. Mehanismi, mille abil tuumsest pre-mRNAst kõrvaldatakse intronid. Intronite väljalõikamine võib toimuda kolme erineva mehhanismi alusel: (1) tRNA prekursorite puhul teeb katked RNA ahelasse spetsiifiline splaissingu endonukleaas ning eksoneid sisaldavad RNA segmendid ühendatakse splaissingu ligaasi abil. Need
Hüpertroofia olemasolevate lihaskiudude (-rakkude) suuremaks muutmine. Hüpertroofia aluseks on valgusüntees ribosoomides. Suunavad/mõjutavad tegurid: pärilikkus ja treeninguvälised tegurid (toitumine, hormoonide sisaldus veres), aga ka anaboolsed steroidid, meessuguhormoonid (nt testosteroon). 20.SELGITAGE MÕISTED: LIHASED AGONISTID, SÜNERGISTID, ANTAGONISTID, FIKSAATORID Agonistid lihased, mis sooritavad antud liigutuse, liikumise. Antagonistid lihased, mis sooritavad agonistidele vastandliigutuse (nt küünarliigest sirutavad lihased). Sünergistid lihased, mis kontraheeruvad agonistidega üheaegselt ja väldivad liigutusi, mis ei ole soovitud liigutustegevuse korral vajalikud; pidurdavad mitte soovitud liigutusi. Fiksaatorid lihased, mis loovad kokkutõmbega agonistide tegevusele kindla baasi (liikumatu alguskoha) (nt kaela- ja pearihmlihased). 21.SELGITAGE MÕISTE: ISOMEETRILINE LIHASTÖÖ (KONTRAKTISOON), DÜNAAMILINE
kolmpealihas) 4) Staatiline, isomeetriline – väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, luukangide liikumist ei toimu = lihase pikkus ei muutu, muutub ainult lihaspinge (nt. keha pooside säilitamine) 5) Isotooniline – väline koormus puudub, lihas lüheneb konstantse pingega (vaid keelelihaste puhul) 10. Seleta mõisted: Lihased... Agonistid – lihased, mis sooritavad antud liigutuse, liikumise. (nt kõik küünarliigest painutavad lihased). Antagonistid – lihased, mis sooritavad agonistidele vastandliigutuse (nt küünarliigest sirutavad lihased). Sünergistid – lihased, mis kontraheeruvad agonistidega üheaegselt ja väldivad liigutusi, mis ei ole soovitud liigutustegevuse korral vajalikud; pidurdavad mitte soovitud liigutusi. Fiksaatorid – lihased, mis loovad kontraheerudes agonistide tegevusele kindla baasi (liikumatu alguskoha) (nt kaela- ja pearihmlihased). 11. Lihase erinevad seisundid. Näited Morfoloogilisest aspektist lähtuvalt: 1) Lähteseisund
a. Levinud väga palju, rakendus selles, et ravimeid arendada ANADAMIIB KANABINOIDID VANILODI RETSEPTOR Neli võimalust, kuidas retseptorid võivad raku aktiivsust esile kutsuda: 1) Ioon-kanalite avamine ja memraanpotentsiaali tekitamine a. Ligand-gated ion channels – retseptor-kanal kompleks, mis avatakse lühikeseks perioodiks vastusena nende spetsiifilistele agonistidele. 2) Võivad otseselt aktiveerida membraan-seoseliseid ensüüme (proteiin-kinaasid, nt. Insuliin retseptor) 3) Võivad aktiveerida G-valguga seondunud ensüümid, mis võib moduleerida ioon-kanalid või muuta spetsiifiliste kemikaalide kontsentratsiooni intratsellulaarses ruumis (second messager) a. Second messagers sünteesitakse vastusena spetsiifiliste retseptorite aktiveerumisele
26 treeninguetapist, sportlase kvalifikatsioonist, spetsiaalharjutuse lihastööreziimist omandavate jõuvõimete iseärasusest jt. Mõisted: Agonistid (agonist tuleneb sõnast "juht") on lihased, mis teostavad liigutust peamises liikumissuunas. Näiteks küünarvart kehale lähendav biitseps. Antagonistid teostavad liigutust agonistidele vastupidises suunas. Agonistid ja antagonistid asuvad teine teasel pool ühist liigest. Sünergistid aitavad agonistide teostatud liigutusele kaasa või piiravad ebasoovitavaid liikumissuundi. Fiksaatorid toimivad sarnaselt sünergistidega, selle erinevusega, et need lihased fikseerivad tavaliselt mõne liigese. Näiteks asuvad sõrmi liigutavad lihased küünarvarrel. Sõrme liigutamiseks kulgeb üle randmeliigeste kuni sõrme otsmise lülini pikk kõõlus.
annaabi.ee 
