7. Manerism: Tintoretto, Parmigiano, El Greco, Archimboldo- otsige ise näited. Mõtisklege, mis juhtub manerismi puhul vormi- värvi-ruumi käsitlemisel, teemade käsitlemisel (kas kristlik teema alati esitab oma sisulist külge?). Mis eristab renessansist ja mis ühendab barokiga? Kirjutasin siis algul manerismi tutvustavad 2 lõiku ja seejärel õpsi poolt antud igat kunstnikku (Archimboldo vahetasin ära Agnolo Bronzinoga, kuna see viimane tundus kuidagi tuttavam) esindava teose tutvustuse. Ja siis ülejäänu. (kokkuvõte ,,Maalid, 50 klassikut", Gombrich ,,Kunsti lugu" ja Kaplinski ,,Üldine kunstiajalugu" raamatust ja lisa veel internetist) MANERISM Püha Markuse säilmete leidmine Manerismi suurmeister, Jacopo Tintoretto oli tüdinenud lihtsast vormi ja värviilust. Ta otsustas kujutada piibli
Tintoretto maalidel toimub kõik nagu kõrgemate taevalike jõudude tahtel. Tema tegelased sarnanevad salapärastele olenditele, kes ebateadlikult estikuleerivad ja väljendavad nii oma hingeelamusi. Pildil "Ariadne, Venus ja Bakchos" paiskub Venus ainult korraks kohale, sätib kiiruga Ariadne tähepärga, õnnistabBakchose abielusõrmust ja tormab keerisena taevasfääridesse tagasi. 4.Maneristlikud teosed on magusate värvitoonidega, ilutsevad, keerukad, kirjeldavad. Agnolo Bronzino pilt "Armastuse allegooria" ehk "Allegooria Venuse ja Cupidoga" kirjeldab magusa maneerlikkusega verepilastuslikku kirge Venuse ja tema poja Cupido vahel. Venuse abikaasa, vihase pilguga Vulcanus jääb kõrvaltegelaseks, kelle muskliline käsivars ei suuda peatada armastajate külgetõmmet ega nende ihalevat suudlust. Hirmuäratavalt ei mõju ka õudusest karjuv deemonlik kuju Cupido tiibade varjus. Teatraalsust lisavad mitmed sümbolid.
Kuju alumine pool peab vastu pidama võimsa ülakeha koormale , kusjuures kogu raskus langeb sirgeks lükatud paremale jalale. Kuju keha on pinges, justkui enne jõukatsumist. Käed on suured ja rasked. Õla juurde tõstetud vasak käsi võimendab seda muljet veelgi. Kogu figuuri tähelepanu ja energia on koondunud pähe, keskendudes ninaseljale kulmude vahel. 6.2 Püha perekond: Madonna Doni Michelangelo ainus teadaolev tahvelmaal kujutab püha perekonda. Selle tellis Agnolo Doni, jõukas Firenze kangus, kes tegutses 16.sajandi algul märkimisväärse metseenina. Ümarpildi tellis Doni tõenäoliselt oma abiellumise puhul Maddalena Strozziga. Pilti kaunistab uhkete nikerdustega raam. Raami viiel medaljonil on kahe prohveti, kahe sibülli ja Jeesuse ümarplastiliselt nikerdatud pead. Pildil enesel näeme habetunud Joosepi ees maasistuvat Maarjat, keda on kujutatud hämmastavalt jõulisena ning tavapäratult katmata käsivartega
kultuurielus hakkasid lõpuks avalduma rasked hoobid. Ei lähtutud enam elust, vaid eelmiste suurmeistrite loomingust ning tekkis ,,maneerlikkus". Bronzino (Agnolo di Cosimo) 1540ndatest pärit saatan Palazzo Vecchios Eleanora di Toledo kabelis, kus kujutatakse Moosese elu ja episoode, et tõmmata tõenäoliselt paralleele Cosimo I eluga, on jällegi täiesti teistsugune saatan. Teda võib oma
Eredate, looduskaugete või murtud toonide kasutamine. Manerismis läbivad liinid: 1)Kontrapost (raskus ühel jalal, teine vabalt)- arendatakse edasi, rõhutatakse vastandatust. 2)Ussina (ehk s-na) looklev figuur (figura serpentinata)-põhivahendiks. 3)Kujutatake vaatajat emotsionaalselt kaasahaaravaid teemasid, usulist ekstaasi. Maalikunstnike loetelu: Itaalias: Rosso Fiorentino 1494-1540, Jacopo Pontormo 1494-1557, Francesco Parmigianino 1503-1540, Agnolo Bronzino 1503-1572, Tintoretto 1518-1594, Benvenuto Cellini 1500-1571, Giambologna 1529-1608. Prantsusmaal: Jean Goujon 1510-1565 ja Fontainebleau meistrid. Praha Rudolf II (üks suurimaid kunstipatroone Euroopas) õukonnas: Adriaen de Vries 1566-1626; Giuseppe Arcimboldo 1530-1593- allegoorilised portreed tehtud lilledest puuviljadest, loomadest ; Bartholomeus Spranger 1546-1611; Hendrich Goltzius 1558-1617- eelkõige vasegravüürid, aga ka maalid.
annaabi.ee 
