........................................................................................12 Noorukite depressioon...................................................................................................... 13 Melanhoolia...................................................................................................................... 14 Atüüpiline depressioon..................................................................................................... 14 Agiteeritud depressioon.................................................................................................... 15 Kaheosaline depressioon...................................................................................................15 Meeste depressioon........................................................................................................... 15 Düstüümia.......................................................................................................
juhtudel tekib see ilma ilmse välise põhjuseta ja stressita. Niisugustel juhtudel pole enam tegemist ülemineva kurbuse või leinaga, vaid haiglase depressiooniga. Vahetegemine normaalse ja patoloogilise rõhutuse vahel nõuab hoolikat kliinilist määratlemist.1 Definitsioon Depressiooni all mõeldakse pikaajalist põhimeeleolu langust. Seda seisundit iseloomustavad ka sümptomid nagu enese alandamine koos haiglase süütundega, unehäired, aeglustunud motoorne aktiivsus või agiteeritud käitumine2 Depressiooni põhilised sümptomid · Alanenud meeleolu · Huvitus, rõõmutus · Energiapuudus Depressiooni lisatunnused · Alanenud keskendumisvõime · Alanenud enesehinnang · Süü- ja väärtusetusetunne · Pessimistlik suhtumine tuleviku · Elutüdimus- või suitsiidimõtted · Unehäired · Isumuutused Alanenud meeleolu/rõõmutus - Alanenud meeleolu näol on tegemist tundeelu häirega.
11. Too näiteid mälu toetamise abivahenditest, mis sobivad dementsele patsiendile. Anna patsiendile piisavalt abimaterjali ümberringi orienteerumiseks. Võta kasutusele kellad, kalendrid, kuulmise ja nägemise abivahendid. Toeta patsiendi mälu erinevate abivahenditega. 12. Kirjelda, kuidas viid keskkonnast tulevad stiimulid miinimumi suheldes dementse patsiendiga. Vähenda ümbritsevaid stiimuleid ning tegutsemise tempot. Hoidu protseduuridest, kui patsient on agiteeritud. Abista patsienti kohmetust ja segadust põhjustada võivates sotsiaalsetes olukordades. 13. Kuidas eristad dementsust amnestilisest sündroomist? Dementsus on tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom, mille põhjuseks on mingi peaaju haigus või kahjustus. Sellega läheb järk-järgult aina hullemaks. Amnestiline sündroom, mille puhul domineerivad lähi- ja kaugmälu häired, säilinud on vahetu mälu
Apraksia - inimene ei oska enam oma tegevust planeerida ja lõpule viia. Probleeme tekib kirjutamisega, riietumise ja söömisega. Agnoosia - ei suudeta ära tunda asju, isikuid ja kohti kohti, mida varem hästi tunti. Häire all kannatajal kahaneb ka riskitunnetus. · Dementsusega võivad kaasneda käitumishäired. Tavalisem on see, et inimene muutub enesekeskseks, pidurdamatuks või apaatseks. Dementsuse korral võib esineda ka mitut liiki agiteeritud käitumist (löömist, sülitamist, hammustamist jne.) või soovi pidevalt kuhugi minna, põhjuseta lahtiriietumist või riidesse panemist või pideva tähelepanu nõutamist, kriiskamist, kõige eitamist. Võivad esineda ka kuulmis- ja nägemismeelepetted. Iseloomulikud on unehäired - inimese maksimaalne aktiivsus ja rahutus avaldub õhtul, segamini võib olla ööpäevane virgeoleku- unerütm (päeval magatakse, öösiti jalutatakse ringi).
- Anhedoonia võimetus rõõmu ja naudingut tunda - Aloogia kõne sisu vaesumine, väljendub napisõnalisuses, raskustes sotsiaalses olukorras kohaselt käituda - Afekti lamenemine emotsioonide väljendamise vähesus, hüpomiimilisus ehk vähe miimikat Kognitiivsed/desorganiseerituse sümptomid - Seosetu kõne ,,sõnasalat" ehk seosetud sõnad ja fraasid järjest - Seosetu käitumine väljendub teistele arusaamatus agiteeritud käitumises, ebatavalises riietumisstiilis, lapselikus käitumises, veiderdamises, asjade kogumises jmt - Neuropsühholoogiliselt hinnatuna kognitiivsete funktsioonide häirumine uuringud on leidnud, et skisofreenia diagnoosiga patsientide neuropsühholoogiline profiil võib olla heterogeenne, kuid kõige enam häireid ilmneb infotöötluskiiruse, tähelepanuprotsesside ja täidesaatvate funktsioonide töös Skisofreenia kulg
kahjustusest Skisofreenia korral on kahjustus raskekujulisem ,stabiilsem ajas ja vähem seotud teiste haigussümptomite ning haiguse faasiga Kognitiivse kahjustuse hindamine - Kognitiivse kahjustuse hindamise baasiliseks aluseks on võrdlus tervete kontrollgrupiga Motoorsed häired - Neuroloogilised ’pehmed tunnused’ - Motoorika häired: Kvantitatiivsed – Psühhomotoorne pidurdus, hüpokineesia, hüperkineesia, agiteeritud käitumine Kvalitatiivsed häired – manerism, stereotüüpiad, vahajas paindlikkus, ehhopraksia, negativism, automatismid, tikid, sundnähud, impulsihäired, ambivalentsus - Motoorika häired ilmnevad sageli vaimsete häirete puhul, eriti ilmselt katatoonse skisofreenia puhul Tahteelu häired - Hüpobuulia – tahteaktiivsuse alanemine - Abuulia – tahteaktiivsuse puudus - Hüperbuulia – tahteaktiivsuse tõus Skisofreenia
annaabi.ee 
