allikat: meeleline ja mõistuslik. mõistuslik. - Mõlemat tuleb uurida, kuna nad sisaldavad a priori elemente. - Aisteetikat ei tohi siin ära segada "esteetikaga". - Aisteetika on õpetus meelelistest tajudest. Transtsendentaalne aisteetika - S.o. Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalne uurimine. - Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjub, olla mõjutatud (afitseeritud). - Üksnes meeled vahendavad meile aistinguid s.o. vahetuid kaemusi üksikutest objektidest. Meeleline taju - Meeleline taju "roosist" näib olevat mitteanalüüsitav. Ometi on see meie erinevate meelte poolt antud tooraine kujutlusele "roos". - Meis on veel midagi, mis meie tajud korrastab ja nimelt teatud kindlal viisil. - See, mis selle korra määrab ei pärine ise meie tajudest. tajudest.
keskseim ja olulisim osa. Kõik algab mõtlemisest. Inimeses on teinedesest selgelt erinevad AINE(keha) ja HINGE (vaimu) tasandid, mis on tunnetusteoreetiiselt ja metafüüsiliselt lahus. Hing on erinev kehast ja seda on kergem tunnetada, sest hing on ikkagi, kui keha ei ole. 7) Mina-filosoofiline küsimuseasetus Kantil (loeng; Saarinen, 198- 213) Tunnetusvõime harud: MEELELISUS / SINNLICHKEIT Vastasese on antud hinge afitseerimise läbi. Hinge võime saada afitseeritud on meelelisus, retseptiivsus. Vastaseseme toime, meelelisuse aine on taju. Suhe vastasesemele läbi taju on empiiriline (a posteriori). Empiirilise kaemuse (mõisteliselt) määratlemata vastasese on nähtumus Puhtad kaemusvormid on ruum ja aeg. ARU / VERSTAND Vastaseset, umbmäärast kaemusmitmekesisust mõteldakse, s.t määratletakse. Võime vastaseset määratleda iseenesest on aru, võime mõisteteks (reegliteks). Suhe vastasesemele läbi aru kategooriate on puhas (a priori)
on kaks allikat: meeleline ja mõistuslik. Mõlemaid tuleb uurida kuivõrd nad sisaldavad a priori elemente. Aistetika ei tohi ära segada mitte "esteetikaga" - "õpetusega ilusast " vaid see on "õpetus meelelistest tajudest". 2. TRANSTSENDENTAALNE AISTEETIKA Selle pealkirja all mõistetakse: Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalset uurimust. Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjutab, olla mõjutatud (afitseeritud). Meeled ja üksnes need, vahendavad meile aistinguid , s.t. vahetuid kaemusi üksikutest objektidest. Esimesel silmapilgul näib selline üksikkaemus , ütleme näiteks roos, edasi mitteanalüüsitav viimane olevat, milleni me oma tunnetusprotsessi jaotamise teel jõuame. Kriitiline uurimus aga näitab, et see ei ole nii, juba selle kujutluse tekkel on mängus 7
Subjekt ongi hingeelu omandatud seos. See on aposterioorne – (erinevus transtsendentaalse subjektiga). Isiksus on ettekujutuste komplekt, ettekujutus maailmast/elust – see on arusaam sellest, mis on päris ja reaalselt olemas. Lisaks on olemas isiksuses veel see, et seatakse eesmärk – siin toetutakse ka sellele, mida peetakse halvaks ja heaks. Mida te teeb seal protsessis? Nagu ka Kanti puhul, on siin skeem – seisunditeadvus (afitseeritud), milles on hingeelus omandatud seos. Afitseeritakse mingi seisunditeadvuses ja see pannake suhtesse hingeelu omandatud seoses. Kooskõlastamise küsimus. See suhtesse paneb väljendub selles, et võetakse seisukoht. Kui tegemist on aga filosoofiga, siis filosoof võib neid mõlemaid kriitiliselt uurida ja hoiab neid lahus (mitte kooskõlas olevad ettekujutused). Lk 73. Lk 74. Psüühiline, hingeelu omandatud seos – tähenduses nii nagu juttu on. Arutluste
o. Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalne · Üldkehtiv ja paratamatu uurimine. · Kogemus näitab meile, et miski on nii või teisiti · Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjub, olla mõjutatud loodud, kuid me ei jõua siin kunagi kaugemale (afitseeritud). suhtelisest üldisusest. · Üksnes meeled vahendavad meile aistinguid s.o. · Kui mingi väide aga on tingimatult üldkehtiv, siis ei vahetuid kaemusi üksikutest objektidest. saa see meelelisest kogemusest pärineda. · Meeleline taju · Hume: see on meie harjumuse produkt. · Meeleline taju "roosist" näib olevat · Kant: see ei saa tulla kogemusest
annaabi.ee 
