sega nad liikuvad kolonnis erineva kiirusega ja väljuvad kolonnist erinevatel aegadel. Vedeliku, mis väljub kolonnist, nimetatakse eluaadiks. Seda vedelikku kogutakse ja üksikute fraktsioonidena segu komponendid lahutatakse. Kolonnkromatograafia hlmab ka meetodeid, mille abil uuritav segu lahutatakse komponentideks vastavalt nende erinevale liikuvusele poorses, vees lahustumatus keskkonnas ehk maatriksis. Tänu komponentide erinevale afiinsusele tahke maatriksi ja mobiilse faasi (vedelik, gaas) suhtes toimub nende lahutumine. Nähtusteks, mis kutsuvad esile afiinsuse statsionaarse faasi suhtes, on adsorptsioon(lahutatava segu komponentide erinevale seostumisvõimele tahke adsorbendiga (statsionaarne faas), milleks on mõni peeneteraline materjal alumiiniumoksiid, silikageel, tärklis, tselluloos, tseoliit, aktiivsüsi vmt.) ja ioonvahetus (lahutatavas segus sisalduvate ioonide pöörduval
lahusest, sellelt omakorda eraldatakse uuritav aine (ained) ja neid analüüsitakse edasi. Seda nimetatakse ka ekstraktsiooniks tahkel faasil. Kasutatkse keerukate segude eelpuhastamiseks enne põhianalüüsi. Dünaamiline soprtsioon protsess, mida enamasti kasutatakse kromatograafias. Sorbendile ehk liikumatule faasile kantakse uuritava ainete segu. Seejärel lastakse sorbendikihist läbi voolata liikuv faas. Iga aine sorbeerub vastavalt oma afiinsusele. Mida afiinsem on konkreetne aine liikumatu faasi suhtes, seda kauem on ta seotud liikumatu faasiga ja seega seda vähem liikuva faasiga.(peitub sorbendikihis). Peetunud molekulid ei l'he liikuva faasiga kaasa ega ei osale liikumises seni, kuni oile desorbeerunud tahkelt faasilt. Mida rohkem on aine seotud liikumatu faasiga, seda aeglasemalt see liigub. Mida kauem aine viibib liikuvas faasis, seda kiiremini läbib ta liikumatu faasi,
erinevad, siis liiguvad nad kolonnis erinevate kiirustega ja väljuvad kolonnist erinevatel aegadel. Kogudes kolonnist väljuvat vedelikku eluaati üksikute fraktsioonidena on võimalik segu komponendid üksteisest lahutada. 34 Kolonnkromatograafia hlmab ka meetodeid, mille abil uuritav segu lahutatakse komponentideks vastavalt nende erinevale liikuvusele poorses, vees lahustumatus keskkonnas ehk maatriksis. Tänu komponentide erinevale afiinsusele tahke maatriksi ja mobiilse faasi (vedelik, gaas) suhtes toimub nende lahutumine. Nähtusteks, mis kutsuvad esile afiinsuse statsionaarse faasi suhtes, on adsorptsioon ja ioonvahetus. Adsorptsioonkromatograafia on kõige vanem kromatograafia liik ning baseerub lahutatava segu komponentide erinevale seostumisvõimele tahke adsorbendiga (statsionaarne faas), milleks on mõni peeneteraline materjal alumiiniumoksiid, silikageel, tärklis, tselluloos, tseoliit, aktiivsüsi vmt
Parve. (Inim)tüüpide õpetuse juured on antiikajas. Ernst Kretschmer (1888-1964), kuulus saksa psühhiaater, võttis temperamenditüübi mõisted uuesti kasutusele eelmisel sajandivahetusel. Leptosoom, atleet ja püknik on arvatavalt silmagagi ära tuntavad populaarsed karakterid. V. Parvelt pärineb Kretschmeri teooria eestikeelne definitsioon: "temperamenditüübiõpetus ... omistas kehaehituse ja funktsiooni ning karakteri omadustele sugulaslikkuse ning mainitud afiinsusele erilise tähenduse muu hulgas ka kehaliste ja vaimuhaiguste päritolus." Kretschmeri puhul oli tegemist varsematest aegadest pärit eelarvamuslike teooriate (frenoloogia, füsiognoomia) ühildamise katsega juba aimatavate uute, geneetikast pärinevate teadmistega. Dr. Ernst Saareste sõnu kasutades on pärilikkusõpetuse ja konstitutsiooniõpetuse vahe selles, et viimane on "ehitatud pärilikkuseõpetuse kogemusile ja katsub kliiniliselt kasutada sealt saadud tulemusi"
Parve. (Inim)tüüpide õpetuse juured on antiikajas. Ernst Kretschmer (1888-1964), kuulus saksa psühhiaater, võttis temperamenditüübi mõisted uuesti kasutusele eelmisel sajandivahetusel. Leptosoom, atleet ja püknik on arvatavalt silmagagi ära tuntavat populaarset karakterid. Parvelt Kretschmeri teooria eestikeelne definitsioon: "temperamenditüübiõpetus ... omistas kehaehituse ja funktsiooni ning karakteri omadustele sugulaslikkuse ning mainitud afiinsusele erilise tähenduse muu hulgas ka kehaliste ja vaimuhaiguste päritolus." Kretschmeri puhul oli tegemist varsematest aegadest pärit eelarvamuslike teooriate (frenoloogia, füsiognoomia) ühildamise katsega juba aimatavate uute, geneetikast pärinevate teadmistega. Dr. Ernst Saareste sõnu kasutades on pärilikkusõpetuse ja konstitutsiooniõpetuse vahe selles, et viimane on "ehitatud pärilikkuseõpetuse kogemusile ja katsub kliiniliselt kasutada sealt saadud tulemusi".
annaabi.ee 
