eitatakse mindagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete kohta. Lihtväited (subjekt, predikaat, koopula, kvantor) – kategoorilised väited (üldjaatav, üldeitav, osajaatav ja osaeitav). Suhteväited (mõnele tudengile ei meeldi ükski õppejõud, mõni täiskasvanu laulab paremini kui kõik lapsed) 8. KATEGOORILISED VÄITED JA TERMINITE KUI LOOGILISTE LAUSELIIKMETE MAHUD. (vt lisaks E. Kasaku konspektist lk 33–34) Subjekt ja predikaat. (affirmo, nego) üldistes on subjekt täies mahus, osalistes piiritlemata jaatavates on predikaat piiritlemata, eitavates on piiritletud. Tähistus: ! Üldjaatav A (affirmo – jaatus) S+aP-! Osajaatav I (affirmo) S-iP- ! ! Üldeitav E (nego – eitus)! S+eP+! Osaeitav O (nego) S-oP+. A: Kõik lapsed on toredad.!! ! ! I: Mõni laps on tore. E: Ükski laps pole tore.! ! ! ! O: Mõni laps ei ole tore. 9. KATEGOORILISTE VÄIDETE LOOGILINE RUUT.
eitatakse mindagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete kohta. Lihtväited (subjekt, predikaat, koopula, kvantor) kategoorilised väited (üldjaatav, üldeitav, osajaatav ja osaeitav). Suhteväited (mõnele tudengile ei meeldi ükski õppejõud, mõni täiskasvanu laulab paremini kui kõik lapsed) 8. KATEGOORILISED VÄITED JA TERMINITE KUI LOOGILISTE LAUSELIIKMETE MAHUD. (vt lisaks E. Kasaku konspektist lk 3334) Subjekt ja predikaat. (affirmo, nego) üldistes on subjekt täies mahus, osalistes piiritlemata jaatavates on predikaat piiritlemata, eitavates on piiritletud. Tähistus: ! Üldjaatav A (affirmo jaatus) S+aP-! Osajaatav I (affirmo) S-iP- ! ! Üldeitav E (nego eitus)! S+eP+! Osaeitav O (nego) S-oP+. A: Kõik lapsed on toredad.!! ! ! I: Mõni laps on tore. E: Ükski laps pole tore.! ! ! ! O: Mõni laps ei ole tore. 9. KATEGOORILISTE VÄIDETE LOOGILINE RUUT.
S+ ja P+ tähistavad, et S ja P esinevad täies mahus (on piiritletud). S ja P tähistavad, et S ja P ei esine täies mahus (on piiritlemata). NB! Piiritlemata termin võib osutuda juhuslikult piiritletuks, kuid mitte vastupidi. Nt S+ on käsitletav kui S erijuht, kuid mitte vastupidi! Traditsiooniliselt tähistatakse kategoorilisi väiteid lühendatult ladina tähestiku tähtedega, mis on võetud ladina sõnadest affirmo 'jaatan, väidan' ja nego 'eitan': · üldjaatavad: A või SaP (A on esimene vokaal sõnast affirmo); enamasti S+ a P ; · üldeitavad: E või SeP (E on esimene vokaal sõnast nego); täpsemalt S+ e P+ ; · osajaatavad: / või SiP (I on teine vokaal sõnast affirmo); enamasti S i P ; · osaeitavad: O või SoP (O on teine vokaal sõnast nego); enamasti S o P+ . Üksikotsustusi (Sokrates on inimene) võib vaadelda üldotsustustena. Üksikotsustuse
Lause omandab kuju „Kõik A on L”. Arutluse peatükis osutub just selline tähistamine väga otstarbekaks, sest sama mõisteväljend võib lausete teisendamisel täita erinevate lauseliikmete rolle. Käsilolevas peatükis piirdume selguse huvides loogiliste lauseliikmete tähistamisega. D4.6. Traditsiooniliselt tähistatakse atributiivseid väiteid lühendatult ladina tähestiku tähtedega, mis on võetud ladina sõnadest affirmo ’jaatan, väidan’ ja nego ’eitan’: • üldjaatavad: A või SaP (a on esimene vokaal sõnast affirmo); • üldeitavad: E või SeP (e on esimene vokaal sõnast nego); • osajaatavad: I või SiP (i on teine vokaal sõnast affirmo); • osaeitavad: O või SoP (o on teine vokaal sõnast nego). Subjekti piiritletus sõltub väite kvantiteedist (üldine või osaline), predikaadi piiritletus sõltub väite kvaliteedist (jaatav või eitav).
Lause omandab kuju ,,Kõik A on L". Arutluse peatükis osutub just selline tähistamine väga otstarbekaks, sest sama mõisteväljend võib lausete teisendamisel täita erinevate lauseliikmete rolle. Käsilolevas peatükis piirdume selguse huvides loogiliste lauseliikmete tähistamisega. D4.6. Traditsiooniliselt tähistatakse atributiivseid väiteid lühendatult ladina tähestiku tähtedega, mis on võetud ladina sõnadest affirmo 'jaatan, väidan' ja nego 'eitan': · üldjaatavad: A või SaP (a on esimene vokaal sõnast affirmo); · üldeitavad: E või SeP (e on esimene vokaal sõnast nego); · osajaatavad: I või SiP (i on teine vokaal sõnast affirmo); · osaeitavad: O või SoP (o on teine vokaal sõnast nego). Subjekti piiritletus sõltub väite kvantiteedist (üldine või osaline), predikaadi piiritletus sõltub väite kvaliteedist (jaatav või eitav).