sünapsipilu. Närvikude koosneb närviimpulsse juhtivatest neuronitest ja neurogliiarakkudest (ülesanne: tugi-, toite- ja kaitsefunktsioon). Neurogliia e närvitoes täidab kogu ruumi NS-s. Ümbritseb neuroneid ja nende jätkeid. Närvikiud tupega ümbritsetud närviraku jätked. Närv koosneb närvikiudude kimpudest. Kui närvi koostisse kuuluvad aferentsed n.kiud, siis nimetatakse seda aferentseks närviks, kui eferentsed, siis eferentseks närviks. Närvi koostisse võib kuuluda nii aferentseid kui ka eferentseid n.kiude. Närvilõpe kolme tüüpi n.lõpmeid: efektorid (lihastes, näärmetes, motoorsed n.lõpmed), retseptorid (tundenärvilõpmed), sünapsid (neuronitevahelist kontakti tagavad n.lõpmed). Refleks kohanemisreaktsioon, mis järgneb vastusena väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. R vallandab ärrituse mõju retseptorile
poolringkanalitest – vestibulocerebellum Lobus superior (s. cranialis) BCD10 - koos alasagara ussi alumiste sagarikega väikeaju vana osa – paleocerebellum - saab somatosensoorseid impulsse pedunculus cerebellaris inferior’i kaudu esmajoones seljaajust – spinocerebellum Lobus inferior (s. caudalis) – BCD11 - hõlmab väikeaju kõige uuema ainult imetajail esineva osa – neocerebellum - silla kaudu allutatud suurajukoorele – pontocerebellum - aferentseks teeks on pedunculus cerebellaris medius (A12) ÜHENDUSED - väikeajul on 3 paari valgeainest jalakesi, mis koosnevad väikeajusse sisenevatest või sealt väljuvatest juhteteedest - pedunculus cerebellaris inferior (A1) ühendub piklikajuga - pedunculus cerebellaris medius (A2) ühendub sillaga - need on aferentsed nende kaudu saabub väikeajusse informatsioon peaaegu kogu tundesfäärist - pedunculus cerebellaris superior (A3)
Närvikude koosneb närviimpulsse juhtivatest neuronitest ja neurogliiarakkudest (ülesanne: tugi-, toite- ja kaitsefunktsioon). Neurogliia e närvitoes täidab kogu ruumi NS-s. Ümbritseb neuroneid ja nende jätkeid. Närvikiud tupega ümbritsetud närviraku jätked. Närv koosneb närvikiudude kimpudest. Kui närvi koostisse kuuluvad aferentsed n.kiud, siis nimetatakse seda aferentseks närviks, kui eferentsed, siis eferentseks närviks. Närvi koostisse võib kuuluda nii aferentseid kui ka eferentseid n.kiude. Närvilõpe kolme tüüpi n.lõpmeid: efektorid (lihastes, näärmetes, motoorsed n.lõpmed), retseptorid (tundenärvilõpmed), sünapsid (neuronitevahelist kontakti tagavad n.lõpmed). Refleks kohanemisreaktsioon, mis järgneb vastusena väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. R vallandab ärrituse mõju retseptorile
Inglis keelses logopeedialases teaduskirjanduses laialdaselt kasutatava termini SLI (inglise k. specific language impairment) vasteks eesti keeles on spetsiifiline kõnearengu puue (edaspidi SKAP) (Padrik, 2006). Eestis kasutatakse enam kliinilis-pedagoogilist kõnepuuete klassifikatsiooni, milles kasutatakse SKAP asemel terminit alaalia, mis tähistab esmast alakõnet. Alaalia puhul eristatakse motoorset ja sensoorset vormi (jaguneb omakorda eferentseks ja aferentseks vormiks) (Karlep, 1998). SKAP lastel esineb kõnearengu mahajäämus, mida ei saa seostada kuulmislangusega, neuroloogiliste probleemidega ega madala mitteverbaalse intelligentsusega (Leonard, 1998). SKAP võib olla pikaajaline probleem, mis võib avalduda veel täiskasvanueas (Leonard, 1998). Alaaliaga lastel esinevad raskused suulise ja kirjaliku kõne omandamisega, nii kõne mõistmise kui enda väljendamisega. Raskused ilmnevad enamasti mitmes
tema häält. Samuti koostöös teistelt aladelt saabunud informatsiooniga luuakse seal ruumiline koordinaatsüsteemi meid ümbritseva maailma kujutamiseks ja meie asendi määramiseks ruumis.Kiirusagaras ühendatakse sensoorsed sisendid tervikuks, et luua väliskeskkonnast saadud aistingutest taju, tunnetus. Retseptorid Tunderetseptoriga seotud esmane närvirakk annab närviimpulsi edasi teatud kindlat liiki neuronitele, seda jada nimetatakse sensoorseks ehk aferentseks juhteteeks. Suurem osa juhteteedest kulgevad taalamuse kaudu suurajukoorde Ajukoores on sensoorsed piirkonnad, mis on spetsialiseerunud sensoorse, assotsiatiivse või motoorse info töötlemiseks. Aferentsed e sensoorsed kiud võivad ka ristuda, mistõttu vasak ajupoolkera võtab vastu impulsid paremal kehapoolelt ja vastupidi. Kiirusagarasse tulevad impulsid nahas, liigestes ja lihastes asuvatelt retseptoritelt. Naharetseptorid võtavad vastu kompimis-, temperatuuri- ja valuaistingud
Refleksi osatähtsus motoorses talitluses . Sensoorseid, neuronaalseid ja efektoorseid komponente, mis refleksi puhul üksteise järel aktiveeruvad, nimetatakse refleksikaareks. Refleksikeskuseks nimetatakse sellist kesknärvisüsteemi kohta, kus on palju refleksikaarega seotud olulisi sünapse ja närvirakkude soomaosi. Kõik sensorid oslaevad ühtedes või teistes refleksides ja sellele vastavalt on nende aferentsed kiud antud refleksikaare aferentseks teeks. Afaretnsed närvikiud toovad infot refleksikeskusesse. Eferentseks teeks on kas motoorsed aksonid või autonoomse närvisüsteemi postganglionaarsed kiud, efektoriteks võivad olla skeletimuskulatuur, silelihased, süda või näärmed. Eferentsed närvikiud juhivad informatsiooni kaugemale. Motoorses talitluses on refleks defineeritud kui suhteliselt lihtne ja lühiajaline lihastalitluse muutus, mille
annaabi.ee 
