adreno- või kolinoblokaatoritega e adreno- või kolinolüütiliste ainetega. Soole närvisüsteem Mao- ja sooletrakt koosneb mitmesugustest efektorsüsteemidest, nagu silelihased, sekretoorne epiteel, resorbeeriv epiteel, vaskulaarne ja endokriinne süsteem. Nende efektorsüsteemide talitluse kontroll ja koordinatsioon on soole enese närvisüsteemi, soolevälise parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi ning vistseraalsete spinaalsete ja vagaalsete aferentide funktsioonideks. Mao- ja sooletrakti nn. soolevälise innervatsiooni (parasümpaatilise ja sümpaatilise) väljalülitamine ei mõjusta enamikku mao- ja sooletrakti elementaarsetest funktsioonidest. Enamik soole närvisüsteemi neuronite rakukehadest paikneb Auerbachi ja Meissneri närvipõimikutes. Neuronid jaotuvad aferentseteks neuroniteks, mille neuriitidel on retseptiivne funktsioon, interneuroniteks ning motoorseteks neuroniteks. Kesknärvisüsteem
jt. Soole närvisüsteem on mao ja sooletrakti spetsiaalne närvisüsteem, mis funktsioneerib ka ilma seljaajust ja ajutüvest tulenevate mõjutusteta. Mao- ja sooletrakt koosneb mitmesugustest efektorsüsteemidest, nagu silelihased, sektretoorne epiteel, vaskulaarne ja endokriinne süsteem. Nende efektorsüsteemide talitluse regulatsioon on soole närvisüsteemi, soolevälise sümpaatlise ja parasümpaatilise närvisüsteemi ning vistseraalsete spinaalide ja vagaalsete aferentide funktsiooniks. Enamik soole närvisüsteemi neuronite rakukehadest paikneb plexus myentericus'es või plexus submucosus'es. Neuronid jaotuvad aferentseteks neuronideks, interneuroniteks ja motoorseteks. Soole NS sisaldab sensomotoorseid programme soole efektorsüsteemide talitluse regulatsiooniks ja koorodinatsiooniks. KNS avaldab sellele lokaalsele süsteemile ainult moduleerivad mõju. KNS saab infot vistseraalsete aferentide kaudu ja kohandab seedetrakti
ning mõjutab osaliselt ka kusepõie tühjenemist. Soole närvisüsteem. · Mao- ja sooletrakt koosneb mitmesugustest efektorsüsteemidest, nagu silelihased, sekretoorne epiteel, resorbeeriv epiteel, vaskulaarne ja endokriinne süsteem. · Nende efektorsüsteemide talitluse regulatsioon on soole närvisüsteemi, soolevälise sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi ning vistseraalsete spinaalide ja vagaalsete aferentide funktsiooniks. · Mao- ja sooletrakti soolevälise innervatsiooni väljalülitamine ei mõjuta enamikku mao ja soolestiku elementaarsetest funktsioonidest · Neuronid jaotuvad aferentseteks neuroniteks, interneuroniteks ja motoorseteks neuroniteks. · Soole närvisüsteem sisaldab sensomotoorseid programme soole efektorsüsteemide talitluse regulatsiooniks ja koordinatsiooniks. · KNS avaldab sellele lokaalsele süsteemile ainult moduleerivat mõju.
· Kiniinid, bradükiniin & kallidiin - peptiidid, mis vabanevad kudede kahjustuse korral · Isheemia puhul on valu tekkimisega seotud mitmesugused metaboliidi ; piimhape, ATP, ADP & K-ioonid. · Närviülekanne neuronilt neuronile toimub glutamaadi & ATP vahendusel, protsessiga on seotud mitmed neuropeptiidid (SP) Notsitseptsioon & antinotsitseptsioon · Notsitseptsioon (Sherrington) - info edasikanne potentsiaalselt kahjustavate ärritajate kohta. Notsitseptiivsete aferentide rakukehad paiknevad seljaaju dorsaaljuure ganglionides, närvikiud sisenevad seljaajju dorsaaljuurte kaudu, lõpnedes dorsaalsarvede hallaines, I, II rakukihis. Projektsioon taalamusse, edasi somatosensoorsesse ajukoorde · Ajukoore aktiivsusest sõltub valu afektiivne & motivatsiooniline tulem. Afektiivset komponenti vähendavad opiaadid. · PAG keskajus, selle piirkonna ärritamisel analgeesia- muud sensoorsed modaalsused ei ärgastu. Sisendid hüpotalamusest, talamusest & ajukoorest
põletikumediaatorid, vasaku südamepoole rikke nähud. J-retseptorite toimel laarünks sulgub - hingamispeetus, millele järgneb kiire pindmine hingamine. Propioretseptorid (kolmas mehanosensorite tüüp) on lihasekäävid, Golgi kõõluseorganid ja liigeseretseptorid. Lihaskäävid töötavad venitusretseptoritena ja osalevad spinaalsete omareflekside tekkes - tugevam sisse- või väljahingamislihaste kontraktsioon hingamistakistuse korral. Tõenäoline on ka aferentide minek respiratoorsetesse neuronitesse kesknärvisüsteemis. Kõõluseorganid mõõdavad kontraktsioonijõudu ja inhibeerivad inspiratsiooni. perifeersed kemoretseptorid, mis on tundlikud pH kasvule ja veregaasidele (PO2 langus, PCO2 kasv) - aktiivus kasvab/langeb vastava efekti ilmnemisel/kadumisel. PAO2 mõju edastatakse ainult perifeersete kemoretseptorite vahendusel. Piklikajus (medulla oblongata) asuvad tsentraalsed kemosensorid, mis on tundlikud ajuvedeliku
annaabi.ee 
