kulgev inimest tervikuna haarav tundmuseväljendus reaktsioonina mingile olukorrale. Afektiga võib kaasneda pulsi, hingamissageduse ja vererõhu tõus, higistamine, värisemine, pisarad, adrenaliininõristus jm. Need reaktsioonid on iseloomulikud üldisele valmisolekuseisundile ega olene sellest, millise tundmusega on tegu. Afekti vaadeldakse kas emotsiooni erijuhuna või eristatakse kui lühiajalisemat, tugevamat ja vähem keerukat. Varem on afektiks nimetatud ainult patoloogilisi seisundeid. Afekt ei pruugi olla kooskõlas isiku kirjeldusega oma tundmuse kohta. Afektiivne reaktsioon võib olla erineva iseloomuga: positiivne afekt, normaalse afektiivse reaktsioonina näiteks rõõmu väljendumine negatiivne afekt, normaalse afektiivse reaktsioonina näiteks viha, kurbuse, ärevuse, hirmu, ehmatuse väljendumine
rikastuda. Kuid oletame, et vaatamata sellesihilistele püüdlustele ei õnnestu tal koguda piisavalt vara, et ennast rikkaks pidada. Stoikute sõnul ei suuda ta sel juhul aga ka loobuda saavutamatuks osutunud hüvest, vaid ta püüab ennast taas kokku võtta, oma jõudusid mobiliseerida ning teeb uue katse oma arvatavat hüve kätte saada. Kui ka see ebaõnnestub katsetab sedasama üritust veel kord jne. Sellise protsessi tulemuseks on püüdluse ülekasvamine afektiks (pathos). Kui hing satub afekti seisundisse, kaotab ta võime ratsionaalselt kontrollida oma otsustusi ja tegusid. Selline situatsioon on stoikute hinnangul eetilises mõttes kõige halvem, mis inimesega võib juhtuda. Afekti seisundis võib inimene õnnetusse tormata ning seetõttu seab afekteeritus tema lootused elus hästi toime tulla kõige suuremasse ohtu. Zenon võrdleb afekteerunud hinge linnuga, kes on sattunud kinnisesse ruumi ja peksleb vastu selle seinu.
kadumine Assotsiatsiivsete mõtete seosetus Mõtete seosetu kuhjumine Mälu osaline säilimine Amneesia Reaktiivne nõrkus, jõuetus Patoloogiline uni Ekspertiisi küsimus oleks "Kas süüdistatav viibis talle inkrimineeritava teo toimepanemise ajal äkki tekkinud hingelise erutuse seisundis (afekti seisundis)., mille põhjustas kannatanu X käitumine?" Afektiks (lad. afectus- meeleolu) nimetatakse tugevat ja suhteliselt lühiajalist emotsionaalset seisundit, millega kasnevad järsult väljenduvad liigutusreaktsioonid. Afekt tekib tavaliselt reaktsioonina tugevale ärritajale, situatsioonile (afektogeenne situatsioon). Selline situatsioon on tavaliselt seotud eksistensiaalsete probleemidega: a) olukord, kus ohustatakse inimese bioloogilist eksistentsi (elu,tervis, põhivajadused)
e) Enesesüüdistusluul peavad ennast süüdi kuritegudes ja tunnevad et väärivad karistust. f) Suuruse, rikkuse, ilu luul haige peab ennast väga rikkaks, ilusaks ja mõjuvõimsaks tegelaseks. g) Kahjustusluul arvab, et on paljaks varastatud, riided, raha, toit ära viidud. 5. Emotsioonide häired tugevat, kuid lyhiajalist meeleolude kõikumist, näiteks rõõmu, viha, meeleheite, põlguse avaldumist, nimetatakse afektiks. Kalduvus afektiivseteks puhanguteks, oma afektide üle valitsemise võime kaob inimestel, kellel on olnud koljutaruma, alkohoolikutel või psühhopaatidel. Somaatilised haigused, liigväsimus ja endokriinsete nihete perioodid organismis võivad afektiivsete puhangute tekkimist teataval määral soodustada. Enam-vähem kestev meeleoluhäire võib esineda meeleolu kõrgenemisega ehk eufooriana, mis on ka yks manikaalse seisundi sümptomeid. 6
tundmuseväljendus reaktsioonina mingile olukorrale. Afektiga võib kaasneda pulsi, hingamissageduse ja vererõhu tõus, higistamine, värisemine, pisarad, adrenaliininõristus jm. Need reaktsioonid on iseloomulikud üldisele valmisolekuseisundile ega olene sellest, millise tundmusega on tegu. Afekti vaadeldakse kas emotsiooni erijuhuna või eristatakse kui lühiajalisemat, tugevamat ja vähem keerukat. Varem on afektiks nimetatud ainult patoloogilisi seisundeid. Afekt ei pruugi olla kooskõlas isiku kirjeldusega oma tundmuse kohta. Afektiivne reaktsioon võib olla erineva iseloomuga: * positiivne afekt, normaalse afektiivse reaktsioonina näiteks rõõmu väljendumine * negatiivne afekt, normaalse afektiivse reaktsioonina näiteks viha, kurbuse, ärevuse, hirmu, ehmatuse väljendumine Afektid on tugevad tundeelamused, mida inimene kasutab siis, kui ta on juba loobunud enese maksmapanemise muudest
annaabi.ee 
