MI.0718 Koostaja: Kristi Ruul Juhendaja: dotsent Natalja Liba Tartu 2018 SISUKORD LABORATOORNE TÖÖ NR 1- AEROFOTODE KVALITEEDI JA FOTOGRAMM-MEETRILISTE KARAKTERISTIKUTE MÄÄRAMINE ................................................................................................................. 3 LABORATOORNE TÖÖ NR 2- PLAANILISE AEROPILDISTAMISE ARVUTAMINE .............................................. 6 LABORATOORNE TÖÖ NR 1- AEROFOTODE KVALITEEDI JA FOTOGRAMM-MEETRILISTE KARAKTERISTIKUTE MÄÄRAMINE Kasutatud töövahendid: Joonlaud, mall, snipping ja paint Töö eesmärk: Koordinaatide mõõtmine ning pildistamise baasi, lennukiiruse ja pikikattuvuse arvutamine. Töö tulemus: Esmalt valisin aerofotol kaks situatsioonipunkti (nimetame A ja B-ks), mis olid plaanilised.
Pildistamise marsruutide arv: k=Dy/By+1=25/5,15+1= 5,85 ≈ 6 marsruuti Aerofotode koguarv maa-alal: N=n*k=11*6= 66 pilti Pildistatava maa-ala pindala (km2): Sobj=Dx*Dy=25*25= 625 km2 Aerofotodega kaetud pindala (km2): 19 SAF=Skas*N=13,76*66= 908,16 km2 >Sobj Maa-ala pildistamiseks kuluv aeg: T=(k* Dx+1)/w= (6*25+1)/310= 0,49 h ≈ 30 minutit Pildistamise intervall: I=Bx/w*3600’’= 2,67/310*3600’’= 31 sekundit 3.1.3 Aeropildistamise täiendavad tugipunktid Aeropildistamise läbiviimiseks tuleb eelnevalt projekteeritud geodeetilise võrgu punktidele lisaks valida täiendavad tugipunktid. Punktid peavad paiknema 3-4 pildistamise baasi tagant aerofoto tsentriga samal joonel (Y-teljel) või selle läheduses. Soovitatav on punktid valida nii, et need sobiksid korraga kahele marsruudile, st jääksid põikikattumise alale. Niimoodi on täiendavate punktide arv väiksem ning majanduslikult otstarbekam.
Aeropildistamine maapinna pildistamist lennukilt, helikopterilt või õhupallilt. Olenevalt kaldenurga suurusest võib aeropildistamine olla plaaniline (kaldenurk alla 3o) ja perspektiivne (üle 3o). Olenevalt pildistatava maa-ala asukohast, reljeefist ja mõõtakvast kasutatakse erinevat tüüpi lennukeid. Lennud võib jagada: · madallend 1000-2500m (linnas) · keskmise kõrgusega lend 2500-4000m · kõrglend 7000-8000m (mägedes) Samuti võib aeropildistamise jagada kolmeks: · üksikud võtted väike maa-ala või objekt mahub ühe-kahe pildi peale 1 · magistraal- või marsruutpildistamine kasut. raudteede, maanteede või muude jooneliste objektide pildistamiseks · lauspildistamine suurem maa-ala, lennusuund läänest itta ja idast läände. Nõutav kattuvus aerofotodel: pikikattuvus 60% ja põikikattuvus 25%.
veekogu serva tähistav joon Kaardistusjuhend: 2000. a. Mere rannajoone puhul ei kaardistata välitöö aegset veeseisu, vaid kasutatakse selleks varasemaid kaarte ja stereokaardistust. Stereokaardistusel saadud rannajoont parandatakse vaid ilmse vea korral. Teiste veekogude kaldajooneks võetakse keskmisele suvisele veeseisule vastav kaldajoon. 2002. a. Kaardistatakse stereos aeropildistamise aegne veepiir. Stereokaardistusel saadud rannajoont parandatakse välikaardistuses vaid ilmse vea korral. 9 EPK rannajoone definitsioonid Definitsioonide kokkuvõte: rannajoone kaardistamise aluseks on olnud kas: kaardimaterjal stereokaardistus mida on välitööde käigus korrigeeritud vaid ilmse vea korral 10
ja kivimi proove. 6. AS Eesti Kaardikeskus 1) Eesti Kaardikeskus AS põhitegevusaladeks on kartograafilised, seal hulgas fotogramm- meetrilised tööd ja teatavas mahus kartograafiliste tööde tarbeks vajaminevad geodeetilised tööd. Eesti Kaardikeskus AS tehnilised vahendid võimaldavad tööde täitmist kaugseire meetodil ehk klientidele vajaliku geoinfo tootmist ja töötlemist aeropildistamise ning satelliitinformatsiooni baasil. 7. AS Ökosil 1) Ülesandeks on suurte keskkonnaprojektide, s.h. Sillamäe radioaktiivse jäätmehoidla keskkonnakaitseline saneerimisprojekti juhtimine ning keskkonnakorralduse- ja seirega seonduvate teenuste osutamine. 8. Keskkonnateabe Keskus 1) Keskkonnateabe Keskuse tegevusvaldkond on usaldusväärsete ja võrreldavate keskkonnaalaste andmete kogumine, töötlemine, analüüsimine, avalikustamine ning
vigu. Baaskaardi põhilisteks tarbijateks on loodusressursside uurijad, GIS, põllu-ja metsamajandus, riigikaitse, maareform, jne. Praegusel ajal baaskaarti täiendatakse ja koostatakse erinevaid informatsiooniregistreid, topograafilises mõttes on kaart aga valmis. Kaugseire on tänapäeval kartograafiliste materjalide põhiallikaks. Kaugseire all tuleks mõista andmete saamist objekti kohta mingi sensori abil, mis ei ole objektiga kontaktis. Kartograafias on nendeks andmeteks aeropildistamise andmed. Kaamerad (sensor) võivad asuda kas lennuki või satelliidi pardal. Enamasti kasutatakse terminit kaugseire satelliidiandmete kohta, kuid tänapäeval on konstrueeritud ka spetssensorid lennukitele. Satelliidid olid esialgselt ettenähtud ainult loodusvarade uurimiseks, kuid hiljem hakati neid kasutama ka kartograafias. Satelliitidel on oluline infoeraldusvõime. Kui esimesed satelliidid olid eraldusvõimega 10x10m pikselis, nüüd on need kuni 0,2m pikselis
17 • Ortofotol on kujutatud aeropildistuse e. ülelennu hetkel looduses esinenud situatsioon, seega on ortofoto kasutamisel peamine teada, millal toimus ülesvõte. Teine aspekt digitaalse ortofoto või ortofotokaardi kvaliteedi hindamise juures on tema valmistamise meetod - kas foto on valmistatud analoogmeetodil või skaneeritud aerofotost digitaalmeetodil. Meetodite vahe mõjutab fotode täpsust ja loetavust. Aeropildistamise projekti koostamine: • maapinnal mõõdistamispõhise punktide markeerimine • ülelend e. aeropildistamine (toimub tavaliselt aprill-juuni algus) • aeronegatiividest positiivide valmistamine • positiivide skaneerimine • markeeritud mõõdistamispõhise punktide koordineerimine GPSiga • mõõdistamispõhise tihendamine aerotriangulatsiooni meetodil. Eesti põhikaart Mõõtkava: digitaalversioonil 1:10 000, trükiversioonil 1:20 000.
annaabi.ee 
