vahel hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga. · Nümf- kreeklased uskusid, et kõigil puudel, jõgedel, metsadel jm. On oma kaitsevaim- nümf, kes elab seal sees ja kes kaitseb oma elukohta, kelle elujärjest sõltub ka tolle olu. Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, kuid nad ei lubanud ennast üldjuhul surelikel näha ja põgenesid. · Najaad- veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. · Agamemnon- Aerope ja Atreuse poeg, ilusa Helena abikaasa Menelaose vend, mõlemad olid Trooja sõjas suured väejuhid. Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale, kuid sõda oli kestnud kümme aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast,
vahel hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga. · Nümf- kreeklased uskusid, et kõigil puudel, jõgedel, metsadel jm. On oma kaitsevaim- nümf, kes elab seal sees ja kes kaitseb oma elukohta, kelle elujärjest sõltub ka tolle olu. Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, kuid nad ei lubanud ennast üldjuhul surelikel näha ja põgenesid. · Najaad- veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. · Agamemnon- Aerope ja Atreuse poeg, ilusa Helena abikaasa Menelaose vend, mõlemad olid Trooja sõjas suured väejuhid. Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale, kuid sõda oli kestnud kümme aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast,
Trooja-Ilion,Herakles- vägilane.Nemea lõvi tapmine,Lerna hüdra tapmine.Agamemnon-Mükeene kuningas.Priamos- Trooja kuningas.Hektor-Priamose mehelikuim poeg.Paris-noorim ja ilusaim Priamose poeg.Oinone-Parise abikaasa.Odüsseus-Ithaka saare valitseja,Penelope abikaasa,Telemachose isa.Ithaka-saar Joonia saarestikus.Asub Kefallinía saare lähedal,sellest idas.Odysseuse kodupaik.Menelaos-vanakreeka mütoloogias Sparta kuningas,Mükeene kuninga Atreuse ja Aerope poeg,Agamemnoni vend ning Helena abikaasa.Helena-vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimnestra õde.Helena ja Parise suhe tõi kaasa endaga Trooja sõja.Achilleus-müütiline vanakreeka kangelane,sureliku Tessaalia kuninga,Zeusi lapselapse Peleuse ja surematu nereiidi Thetise poeg.Achilleus oli vapraim kreeklane Trooja sõjas,Homerose "Iliase" kangelane.Perikles-495 eKr 429 eKr oli Ateena riigimees, peetakse väga sageli Ateena kõige
Sokusarvede ja jalgadega lõbus jumal, kes mängis meisterlikult oma roost valmistatud (paani)flööti. Kitsekarjuste ja lamburite jumal; alatasa armunud mõnesse nümfi, kuid sai neilt oma inetu välimuse eest alati korvi. Kükloop: hiiglane, kelle ainus silm on otsaesisel. Kentaur: hobuinimene. Kerberos: Hadese kolmepealine koer. Pegasus: tiivuline hobune. Gorgo: Phorkyse lapsed. Kolm tiibade ja draakoni kehaga koletist, kelle pilk muutis kiviks (kaks neist olit surematud) Agamemnon: Aerope ja Atreuse poeg, ilusa Helena abikaasa Menelaose vend, mõlemad olid Trooja sõjas suured väejuhid. Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale, kuid sõda oli kestnud kümme aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese
"ORESTEIA" Ainus antiikajast säilinud triloogia, lavastati 458. a. eKr. Teemaks suguvõsa traagiline saatus: Mükeene valitseja Atreuse järglastel lasuv pärilik veresüü. Müüdi lugu: Atreuse isa Pelops oli põhjustanud Hermese poja Myrtilose surma. Hermes sokutas Atreuse lammaste hulka kuldse jäära. Atreus läks selle pärast oma vendade Thyestese ja Chrysipposega riidu. Atreus ja Thyestes tapsid kolmanda venna, seejärel võrgutas Thyestes Atreuse naise Aerope. Atreus tappis Aerope ja saatis Thyestese pagendusse. Justkui leppimise märgiks korraldatud pidusöögil pakkus Atreus vennale Thyestesele tolle enda laste liha ning pärast söömist ütles talle, millest roog oli valmistatud. Võib-olla tappis Thyestese ainuke ellujäänud poeg Aigisthos Atreuse. Aigisthosest sai igal juhul armuke Klytaimestrale, kelle abikaasa Agamemnon oli Atreuse vanim poeg ja tema järglane Mükeene kuningatroonil. Needus lõpeb alles Orestese kättemaksuga. Triloogia
"ORESTEIA" · Ainus antiikajast säilinud triloogia, lavastati 458. a. eKr. Teemaks suguvõsa traagiline saatus: Mükeene valitseja Atreuse järglastel lasuv pärilik veresüü. Müüdi lugu: Atreuse isa Pelops oli põhjustanud Hermese poja Myrtilose surma. Hermes sokutas Atreuse lammaste hulka kuldse jäära. Atreus läks selle pärast oma vendade Thyestese ja Chrysipposega riidu. Atreus ja Thyestes tapsid kolmanda venna, seejärel võrgutas Thyestes Atreuse naise Aerope. Atreus tappis Aerope ja saatis Thyestese pagendusse. Justkui leppimise märgiks korraldatud pidusöögil pakkus Atreus vennale Thyestesele tolle enda laste liha ning pärast söömist ütles talle, millest roog oli valmistatud. Võib-olla tappis Thyestese ainuke ellujäänud poeg Aigisthos Atreuse. Aigisthosest sai igal juhul armuke Klytaimestrale, kelle abikaasa Agamemnon oli Atreuse vanim poeg ja tema järglane Mükeene kuningatroonil. Needus lõpeb alles Orestese kättemaksuga. Triloogia
Mükeene valitseja Atreuse järglastel lasuv pärilik veresüü. Atreuse perekonna pani needuse alla Hermese poeg. Atreuse isa Pelops oli põhjustanud Hermese poja Myrtilose surma. Hermes sokutas Atreuse lammaste hulka kuldse jäära. Atreus läks selle pärast oma vendade Thyestese ja Chrysipposega riidu. Atreus ja Thyestes tapsid kolmanda venna, seejärel võrgutas Thyestes Atreuse naise Aerope. Atreus tappis Aerope ja saatis Thyestese pagendusse. Justkui leppimise märgiks korraldatud pidusöögil pakkus Atreus vennale Thyestesele tolle enda laste liha ning pärast söömist ütles talle, millest roog oli valmistatud. Võib-olla tappis Thyestese ainuke ellujäänud poeg Aigisthos Atreuse. Aigisthosest sai igal juhul Klytaimestra armuke, kelle abikaasa Agamemnon oli Atreuse vanim poeg ja tema järglane Mükeene kuningatroonil
Printsess. Menaadid -veinijumala Dionysose saatjad, kelle hulgas oli nii nümfe kui harilikke naisi. Nad kandsid tõrvikuid ja türsoseid ning eefeudest põimitud loore. Vahel olid eefeud põimitud nende juustesse. Nad riietusid metsloomanahkadesse. Menaadid laulsid Dionysost ja veini ülistavaid laule, tantsisid ja jõid veini. Koos Dionysosega rändasid nad üle mägede ja läbi metsade. Menelaos - Sparta kuningas. Menelaos oli Mükeene kuninga Atreuse ja Aerope poeg, Agamemnoni vend ning Helena abikaasa. Menelaos oli Trooja sõja kesksemaid tegelasi. Mercurius - kaubanduse-, kasu- ja ärijumal. Rooma impeeriumi vallutatud rahvaste seas sai Mercurius väga populaarseks. Keldid austasid teda ning germaanlased samastasid teda Wodaniga. Teda nimetati ka Alipes ('tiivuliste jalgadega'). Minerva - rooma tarkuse- ja kunstide jumalanna. Ta oli käsitööliste, õpetajate, kunstnike ja arstide kaitsja
annaabi.ee 
