a. on "Piruett" saanud Eesti parima võimlemisklubi karika, mille aasta töö tulemuste põhjal määrab Eesti Võimlemisliit. "Piruetile" on karikas omistatud massilise võimlemise arendamise ja kõrge meisterlikkuse eest. Võimlemisklubis Piruett saavad sportida nii täiskasvanud kui lapsed. Seal saab harrastada aeroobika eristiile, daamide võimlemist, ladytrimi, joogavõimlemist, kõhutantsu, mudilaste võimlemist, iluvõimlemist, täiskasvanute võimlemist, aeroobikat ja showtantsu. Näited võimlemisklubi ,,piruett" võistlustest ja saavutatud kohtadest: 2005 20. ja 21. mail toimusid Taanis, Greves rühmvõimlemise ülemaailmsed võistlused World Wide 2005, kus võistles 28 rühma 14st riigist. Eelvõistluste põhjal pääsesid finaali 10 paremat rühma, sealhulgas ka VK Piruett 4. tulemusega. Lõppkokkuvõttes saavutas Võimlemisklubi Piruett võistkond kolmanda koha, jättes enda selja taha tugevad rühmad nii Bulgaariast, Venemaalt kui ka Soomest
- kasulik toime radikuliidil, seljavaludel, sest veel on masseeriv toime - aitab sageli astma ravis, kuid enne siiski konsulteerida arstiga Ujudes kulutab inimene, olenevalt oma kehakaalust ning ujumistiilist, tunni ajaga umbes 500 kuni 800 kalorit, koormates seejuures pea kõiki suuremaid lihasgruppe, näiteks ka kaelalihaseid. Ujumine meenutab paljuski jooksmist, kuid vigastuse tekkimise oht on vees oluliselt väiksem, kuna liigestele-lihastele ei lange nii suurt koormust, nagu näiteks aeroobikat või jõusaalitreeningut harrastades. Samuti on ujumisel terapeutiline ja stressivastane mõju, masseerides keha, lõdvestades lihaspingeid ning stimuleerides veresoonkonna tööd. Ujumine mõjub hästi ka lihasvastupidavusele, üleüldisele rühile, annab hea painduvuse, kuna vesi voolib lihaseid. Seetõttu tasuks alati peale trenni veel lisaks venitusharjutusi teha. Ujumine on aeroobne treening - tavaliselt ujutakse pikka aega mõõdukal pulsil ning anaeroobsesse tsooni üldjuhul ei minda
eluviisid. On enam kui kindel, et ta ei suitseta ja ei ole alkoholilembene, narkootikumidest rääkimata. Samas ei ole ta ka kindlasti täiskasklane. Tervislike eluviiside hulka kuulub ka tervislik toitumine. Tihtipeale einestab ta oma kiire elutempo tõttu väljas, kuid püüab vältida rämpstoitu. Moodne eestlane peab tähtsaks liikumist ja tegeleb vabal ajal tervisespordiga, tehes prestiizses spordiklubis aeroobikat või käies jõusaalis.Ta hoolitseb oma välimuse eest, püüab hoida end vormis ja olla igati terve. Moodne eestlane pole ei karjääri nimel lähisuhetest loobunud töönarkomaan ega ka trobikonda lapsi kasvatav pereema/pereisa. Tal on kindel partner, kellega ta on pikemalt aega koos olnud. Nad ei ole abielus, vaid vabaabielus. Tõenäoline on, et neil pole lapsi. Selle põhjuseks pole mitte võimetus neid saada, vaid pigem vaimne küpsemine ja
ülekaalulistele, rasedatele, alaselja probleemidega inimestele ning neilegi, kel kuival maal liikumine raskendatud. Miks on ujumine kasulik? Ujudes kulutab inimene, olenevalt oma kehakaalust ning ujumistiilist, tunni ajaga umbes 500 kuni 800 kalorit, koormates seejuures pea kõiki suuremaid lihasgruppe, näiteks ka kaelalihaseid. Ujumine meenutab paljuski jooksmist, kuid vigastuse tekkimise oht on vees oluliselt väiksem, kuna liigestele-lihastele ei lange nii suurt koormust, nagu näiteks aeroobikat või jõusaalitreeningut harrastades. Samuti on ujumisel terapeutiline ja stressivastane mõju, masseerides keha, lõdvestades lihaspingeid ning stimuleerides veresoonkonna tööd. Ujumine mõjub hästi ka lihasvastupidavusele, üleüldisele rühile, annab hea painduvuse, kuna vesi voolib lihaseid. Seetõttu tasuks alati peale trenni veel lisaks venitusharjutusi teha. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus.
intensiivsus pole niivõrd suur, et lihased jääksid aeroobsesse tööreziimi. See tähendab, et lihaste töö põhineb oksüdatsiooniprotsessides vabaneva energia kasutamisel. Selliseid harjutusi nimetas tunnustatuim tervisespordi tundja ameerika arst Kenneth Cooper aeroobseteks. See nimetus sai tuntuks 1968.a. ilmunud K.Cooperi esimese raamatu kaudu. Autori sõnul võib tahtmisel sooritada igasugu harjutusi. Kui eesmärgiks on tervis peab regulaarselt harrastama aeroobikat. K.Cooper luges tüüpilisteks harjutusteks, mis vastavad aeroobika määrangule kiiret käimist, jooksmist, suusatamist, ujumist, jalgrattasõitu ja sõudmist. 1968.aastal ei teatud aeroobvõimlemisest ega sellele eelnenud tants-aeroobikast veel midagi. K.Cooper defineeris aeroobika mõiste. Selle on omaks võtnud Ameerika Spordimeditsiini Kolledz, lugedes vastavate harjutuste põhitunnusteks: 1) kestev katkematu lihastegevus,
niivõrd suur, et lihased jääksid aeroobsesse tööreziimi. See tähendab, et lihaste töö põhineb oksüdatsiooniprotsessides vabaneva energia kasutamisel. Selliseid harjutusi nimetas tunnustatuim tervisespordi tundja ameerika arst Kenneth Cooper aeroobseteks. See nimetus sai tuntuks 1968.a. ilmunud K.Cooperi esimese raamatu kaudu. Autori sõnutsi võib tahtmisel sooritada igasugu harjutusi. Kui eesmärgiks on tervis peab regulaarselt harrastama aeroobikat. K.Cooper luges tüüpilisteks harjutusteks, mis vastavad aeroobika määrangule kiiret käimist, jooksmist, suusatamist, ujumist, jalgrattasõitu ja sõudmist. 1968.a. ei teatud aeroobvõimlemisest ega sellele eelnenud tants-aeroobikast veel midagi. Seega oli K.Cooperi käsitluses mõiste märksa laiem kui see mida nüüd kõnepruugis tihtipeale mõistetakse aeroobika all. K.Cooper defineeris aeroobika mõiste. Selle on omaks võtnud
intensiivsus pole niivõrd suur, et lihased jääksid aeroobsesse tööreziimi. See tähendab, et lihaste töö põhineb oksüdatsiooniprotsessides vabaneva energia kasutamisel. Selliseid harjutusi nimetas tunnustatuim tervisespordi tundja ameerika arst Kenneth Cooper aeroobseteks. See nimetus sai tuntuks 1968.a. ilmunud K.Cooperi esimese raamatu kaudu. Autori sõnutsi võib tahtmisel sooritada igasugu harjutusi. Kui eesmärgiks on tervis peab regulaarselt harrastama aeroobikat. K.Cooper luges tüüpilisteks harjutusteks, mis vastavad aeroobika määrangule kiiret käimist, jooksmist, suusatamist, ujumist, jalgrattasõitu ja sõudmist. 1968.a. ei teatud aeroobvõimlemisest ega sellele eelnenud tants-aeroobikast veel midagi. Seega oli K.Cooperi käsitluses mõiste märksa laiem kui see mida nüüd kõnepruugis tihtipeale mõistetakse aeroobika all. K.Cooper defineeris aeroobika mõiste. Selle on omaks võtnud
Juhul, kui tervisega probleeme ei ole, oleks mõistlik alustada siiski ettevaatlikult. Treeningkoormuse valikul peaks arvestama oma vanust, treenitust ning ka seda, mida tahetakse saavutada. Algajad ja vormi hoida soovijad peaksid trenni tegema 2- 3 korda nädalas, edasijõudnud ja füüsilist vormi parandada tahtjad aga 4-5 korda nädalas. Alustamiseks sobivad kergemad aeroobikatunnid: Low aeroobika, erinevad body-aeroobika tunnid. Soovitada võib ka tavalist step-aeroobikat, mis on lihtne ja tõhus ning igaüks saab koormust reguleerida vastavalt pingi kõrgust muutes. Treenida tuleks mitmekülgselt, andes koormust võimalikult paljudele lihasrühmadele. Treenimine tuleks katkestada või koormust oluliselt vähendada, kui treeningu käigus tekivad kas peavalu, iiveldus, nõrkus, koordinatsioonihäired või läheb silme ees mustaks. Treening tuleks lõpetada venitusharjutustega, mis aitavad taastada lihaste normaalse
soovitatakse dieeti, mis on suunatud just kõhnumiseks. Kehamassi kaotamine peab olema järkjärguline, see ei tohi olla järsk. ( . .) Järgmine tähtis samm teraapias on lapse õige liikumisreziim. Lihastekoormused vähendavad lihaste atroofiat 10, soodustavad rasva sisalduse vähenemisele ning kõhnumisele. Väga kasulik on jooga tunnid, hingamisgümnastika. Ka ujumine, rattasport, lauatennis, jooks, kõndimine. Füüsiline aktiivsus sisaldab kehalise kasvatuse tunde, aeroobikat, mänge värskes õhus, õues ja muid tegevusi, mis on lapsele kasulik ja huvitav. ( . .) Selleks, et last huvitada, vanemad peavad ise olema sportlikud ja sellega head näidet lapsele andma. Ka 30 minutit õues iga päev võivad lapse tervist märgatavalt parandada ning ülekaalulisuse riski vähendada. ( . .) Tähtsat rolli mängivad vanemate toetus ja õige psühholoogiline õhkkond peres. Kui
ning vajalikud isiksuseomadused ja nendest tulenevad võimed. Paljud neist omadustest on sünnipärased, kuid on teatud omadusi, mida saab endas ise arendada. Heaks ja autoriteeti omavaks aeroobikatreeneriks saamisel on vajalik eelkõige: • suhtuda töösse entusiasmiga – seda väljendavad eelkõige treeneri avatud olek, tema kehakeel, naeratus, silmside klientidega jne; • armastada aeroobikat, oma tööd ja iseennast; • suhtuda klientidesse soojuse (hoolida ja saada oma klientidega tuttavaks) ja empaatiaga (oskus panna ennast teise inimese asemele); • hea suhtlemisoskus – klientidega suheldes olla positiivne, alati heatahtlik, osavõtlik, inimlik ning aus; • õpetamisel olla järjekindel, veenev, kannatlik, innustav, hea motiveerija ja vajadusel ka nõudlik; • tunda huvi oma klientide eesmärkide vastu, leida individuaalseid lähenemisvõimalusi nende väljaselgitamiseks;
annaabi.ee 
