Jüri Gümnaasium REFERAAT KICK BOX Aine: kehaline kasvatus Õpetaja: Ülle Uuemaa Õpilane: Eneli Ehrbach 2008 Aeroobika See on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumis-kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalus Aeroobika on univeraalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobika on viimaste aastatega hoogsalt arenenud ning kogu maailmas üks enamharrastavatest (spordi) aladest. Aeroobikatunni ülesandeks on pakkuda tervislikku, enesetunnet parandavat ja võimalikult paljudele osalejatele sobivat kehalise tegevust. ...
tervisespordi tundja ameerika arst Kenneth Cooper aeroobseteks. See nimetus sai tuntuks 1968.a. ilmunud K.Cooperi esimese raamatu kaudu. Autori sõnutsi võib tahtmisel sooritada igasugu harjutusi. Kui eesmärgiks on tervis peab regulaarselt harrastama aeroobikat. K.Cooper luges tüüpilisteks harjutusteks, mis vastavad aeroobika määrangule kiiret käimist, jooksmist, suusatamist, ujumist, jalgrattasõitu ja sõudmist. 1968.a. ei teatud aeroobvõimlemisest ega sellele eelnenud tants-aeroobikast veel midagi. Seega oli K.Cooperi käsitluses mõiste märksa laiem kui see mida nüüd kõnepruugis tihtipeale mõistetakse aeroobika all. K.Cooper defineeris aeroobika mõiste. Selle on omaks võtnud Ameerika Spordimeditsiini Kolledz, lugedes vastavate harjutuste põhitunnusteks: 1. kestev katkematu lihastegevus, 2. suuri lihasrühmi haarav tsükliline tegevus, kusjuures ühe liigutustsükli lõpp on vahetult uue tsükli alguseks, 3
aeroobseteks. See nimetus sai tuntuks 1968.a. ilmunud K.Cooperi esimese raamatu kaudu. Autori sõnul võib tahtmisel sooritada igasugu harjutusi. Kui eesmärgiks on tervis peab regulaarselt harrastama aeroobikat. K.Cooper luges tüüpilisteks harjutusteks, mis vastavad aeroobika määrangule kiiret käimist, jooksmist, suusatamist, ujumist, jalgrattasõitu ja sõudmist. 1968.aastal ei teatud aeroobvõimlemisest ega sellele eelnenud tants-aeroobikast veel midagi. K.Cooper defineeris aeroobika mõiste. Selle on omaks võtnud Ameerika Spordimeditsiini Kolledz, lugedes vastavate harjutuste põhitunnusteks: 1) kestev katkematu lihastegevus, 2) suuri lihasrühmi haarav tsükliline tegevus, kusjuures ühe liigutustsükli lõpp on vahetult uue tsükli alguseks, 3) harjutuste intensiivsus peab olema mõõdukas võimaldamaks kestvat tegevust 30-45 minutit, 4) lihastegevus põhineb oksüdatsioonienergial.
aeroobseteks. See nimetus sai tuntuks 1968.a. ilmunud K.Cooperi esimese raamatu kaudu. Autori sõnutsi võib tahtmisel sooritada igasugu harjutusi. Kui eesmärgiks on tervis peab regulaarselt harrastama aeroobikat. K.Cooper luges tüüpilisteks harjutusteks, mis vastavad aeroobika määrangule kiiret käimist, jooksmist, suusatamist, ujumist, jalgrattasõitu ja sõudmist. 1968.a. ei teatud aeroobvõimlemisest ega sellele eelnenud tants-aeroobikast veel midagi. Seega oli K.Cooperi käsitluses mõiste märksa laiem kui see mida nüüd kõnepruugis tihtipeale mõistetakse aeroobika all. K.Cooper defineeris aeroobika mõiste. Selle on omaks võtnud Ameerika Spordimeditsiini Kolledz, lugedes vastavate harjutuste põhitunnusteks: 1. kestev katkematu lihastegevus, 2. suuri lihasrühmi haarav tsükliline tegevus, kusjuures ühe liigutustsükli lõpp on vahetult uue tsükli alguseks, 3
Pilates Tartu Ülikool 2010-05-10 Pilates on kaasaaegne keha vormi säilitamise süsteem, mis on saanud nime oma looja Joseph H. Pilatese järgi. Algselt nimetas pilates selle kontroloogiaks, kuid tänapäeval tuntakse seda Pilatese nime all. Pilatese definitsiooni kohaselt on kontroloogia keha, vaimu ja meelelaadi täielik kooskõla. Selles mõttes erineb see teistest tänapäevastest treeninguvormidest, nagu näiteks aeroobikast, kuna selle eesmärk on vaid füüsiline vorm. Joseph Pilatese elu Joseph Pilates 1880-1967 Joseph Pilates sündis 1880. aastal Saksamaal. Lapsena ta kannatas astma, rahhiidi ja reuma all ning just snende lapsepõlvehaiguste tulemusena avastas ta meetodi neist jagu saamiseks. Ta koondas oma tähelepanu spordile kui ühele füüsilise jõu arendamise viisile ja temast sai osav võimleja ning andekas suusataja, aga ka poksija ning maadleja
haaranud aeroobikabuumile. 1984.a.tegi ta oma esimise videofilmi. Aeroobika lööklauseks oliole sa kõhn või täidlane, noor või vana, aeroobikaga tegeledes muutud igal juhul kenamaks, veetlevamaks ja enesekindlamaks. 1980 ndate aastate alguses jõudis aeroobika Euroopasse. Sellest ajast alates on aeroobika arenenud ja täiustunud, lisandunud on palju uusi suundi ja erinevaid stiile ning tänaseks päevaks on aeroobikast kujunenud üks enamharrastatavamaid tervisespordialasid kogu maailmas. Aeroobikatundide põhiülesehitus on sarnane. Tavaliselt algab tund soojendusega, sellele järgneb aeroobne osa ja lihastreening ning lõpeb lõdvestus- ja venitusharjutustega. Tavalise tunni pikkus on 45 60 minutit. Tundide eri nimetused vahelduvad lähtuvalt tunni eesmärgist, tunni sisust ja muusikastiilist. Kuna aeroobika on alguse saanud USA-st, siis enamasti esineb tundide nimetustes rahvusvaheliselt kasutusel
3. Liiguta end! Õige treening võib teha imesid ning enda vormis hoidmiseks ei pea igapäevaselt mitu tundi jõusaalis veetma, eriti kui see onväga vastumeelne. Piisab vaid oma keha meelespidamisest: väike liigutamine iga päev, näiteks jalutuskäik, lifti asemel treppide valimine ning veidi pikem trenn kindlatel päevadel. Vali hoolikalt endale sobiv ja meeldiv treening - mõnele sobib jooga, kuid teine saab parima laengu just aeroobikast. Oluline on, et tunneksid ennast liigutades ja pärast seda hästi ning su keha oleks õnnelik. 4. Hoidu mürkidest! Pinged, probleemid ja stress tõukavad noori sageli alkoholi ja ka muude ainete küüsi. Levinuim on siiski alkoholitarvitamine, mis võib areneda alkoholismiks, tuues kaasa lõpmatult terviseprobleeme. Kannatavad enim maks ja magu, alkohol võib viia raskemate haigusteni - maksatsirroos ja erinevad vähivormid
annaabi.ee 
