· Vastupidavus. Nad kuuluvad eeltuumsete hulka, sest neil puudub selgelt välja arenenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis. Spoor on bakter mitteaktiivses olekus. Bakterid moodustavad spoore siis kui keskkonnatingimused muutuvad väga ebasoodsaks, spooridega saavad bakterid levida ühest elukeskkonnast teise. Bakterid paljunevad pooldudes! Bakterite arenguks on vaja niiskust, soodsat temperatuuri, toitainete olemasolu, väikest jääkainete hulka, hapniku (aeroobidel) ja happelisust teatud bakteritel. Bakterid liiguvad keskkonnas erinevalt, mõned kasutavad viburit, mõned liiguvad endast lima välja surudes, mõni aga keerleb pöörleb taoliselt. Sõna " viirus " tuleneb ladinakeelsest sõnast " virus ", mis tähendab mürki. See on õigustatud, kuna viirused põhjustasid raskeid haiguseid, mis sageli lõppesid surmaga. Viiruste esinemine : · Taimeviirus, · Loomaviirus · Inimeseviirus · Putukaviirus · Seeneviirus · Bakteriviirus Siirutajaks nim
Geenitehnoloogia eksam 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Süsivesikud=sahhariidid. On orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud säilitavad rakusiseselt keemilist energiat. Rakk saab energiat suhkrumolekulide lagunemisel lihtsateks ühenditeks, aeroobidel veeks ja süsihappegaasiks. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed ühendid, milles süsinike arv on enamasti kolmest kuueni- riboos ja desoküriboos (5 süsinikulised). Glükoos ehk viinamarjasuhkur- kiire energiaallikas, näitab veresuhkrutaset. Funktsioon- energeetiline, DNAs ja RNAs ehituslik (6 süsinikuline). Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Fruktoos ehk puuviljasuhkur. II
a) … b) … c) … d) … Ülesanne 2. Võrdle bakteri ja viiruse iseloomulikke tunnuseid. a) Kirjuta, mille poolest bakterid viirustest erinevad. b) Kirjuta, mille poolest viirused bakteritest erinevad. c) Kirjuta, mille poolest bakterid ja viirused sarnanevad. Ülesanne 3. Kirjuta iga väite järele, kas väide (a-f) on õige (Õ) või väär (V). Paranda väär väide eitust kasutamata. a) Osa bakteriliike fotosünteesivad. b) Anaeroobide ainevahetus on kiirem kui aeroobidel. c) Bakterid paljunevad pungumise teel. d) Bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks spoore. e) Osa baktereid eritab inimese organismi sattunult tugeva toimega mürke - baktertoksiine. f) Bakteritel pole tuuma. --- 27 Ülesanne 4. Enamik baktereid paljuneb kõige kiiremini 20-37 °C juures. Seetõttu riknevad liha, kala, piim jt toiduained soojas ruumis väga kiiresti. Toiduainete säilitamiseks on vaja
hingamisele. Siia kuuluvad näiteks nitraatsed hingajad, enterobakterid (ka soolekepike), S. cerevisiae. Reeglina kasvavad hapniku olemasolul kiiremini, kui ilma hapnikuta. o Anaeroobid. Saavad energiat enamasti kas anaeroobsest hingamisest või kääritamisest. Nende hulgas on ka kemosünteesijaid (näiteks metanogeenid) ja fotosünteesijaid (näiteks rohelised väävlibakterid). o Mikroobidel (aeroobidel) on hapniku vaja: o Orgaaniliste või anorgaaniliste toitainete oksüdatsiooniks (hapnik lülitub oksüdeeritavasse ainesse või on elektronide lõppaktseptoriks). o Mõnede ühendite biosünteesiks. Näiteks steroolide sünteesiks on eukarüootidel vaja hapnikku. Paljud mikroobid ei talu hapnikku - Hapnik oksüdeerib neid raku komponente, mis on rakule vajalikud redutseeritud kujul (koensüümid). Väga tugevad oksüdeerijad on hapnikust moodustuvad vabad radikaalid
2. Anaeroobid. Saavad energiat enamasti kas anaeroobsest hingamisest või kääritamisest. Nende hulgas on ka kemosünteesijaid (näiteks metanogeenid) ja fotosünteesijaid (näiteks rohelised väävlibakterid). Eristatakse rangeid anaeroobe, kellele hapnik on väga toksiline (metanogeenid, sulfaate redutseerivad bakterid, rohelised väävlibakterid) ja aerotolerantseid anaeroobe, kes hapniku juuresolekul ei hukku (piimhapebakterid, osad klostriidid). Näiteks jämesoolebakterid on anaeroobid! Aeroobidel on hapnikku vaja: 1. Orgaaniliste või anorgaaniliste toitainete oksüdatsiooniks. 2. Mõnede ühendite biosünteesiks. Näiteks steroolide sünteesiks on eukarüootidel vaja hapnikku. Miks on hapnik toksiline paljudele mikroobidele? Hapnik oksüdeerib neid raku komponente, mis on rakule vajalikud redutseeritud kujul (koensüümid näiteks). Elusorganismides moodustuvad hapnikust metabolismi käigus toksilised ühendid. 85
Nende hulgas on ka kemosünteesijaid (näiteks metanogeenid) ja fotosünteesijaid (näiteks rohelised väävlibakterid). Eristatakse rangeid anaeroobe, kellele hapnik on väga toksiline (metanogeenid) ja aerotolerantseid anaeroobe, kes hapniku juuresolekul ei hukku (piimhappebakterid). Jämesoolebakterid on nt. anaeroobid. Hapnikugradient tekib mullaosakestes, mis võimaldab ka anaeroobidel seal koosluses elada. Aeroobidel on hapnikku vaja: 1. Orgaaniliste või anorgaaniliste toitainete oksüdatsiooniks (hapnik lülitub oksüdeeritavasse ainesse või on elektronide lõppaktseptoriks). 2. Mõnede ühendite biosünteesiks. Näiteks steroolide sünteesiks on eukarüootidel vaja hapnikku. ROS- reactive oxygen species. Hapnik oksüdeerib raku komponente, mis on rakule vajalikud redutseeritud kujul (koensüümid näiteks). Väga tugevad oksüdeerijad on hapnikust moodustuvad vabad radikaalid
annaabi.ee 
