naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Antud uurimustööga sain teada palju nafta kasutamisest ning selle olemusest nii töötlemisest kui ka nafta saadustest. Kasutatud allikad: 11 http://tyrigy.tyri.ee/uurimistoo_vormistamine_files/image002.jpg http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/joonis1.JPG http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/joonis1.JPG&imgrefurl=http://ww w.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maailmas.html& usg=__7PUC9YiPK_xphcKacJF4J99nH- E=&h=278&w=526&sz=23&hl=et&start=4&zoom=1&tbnid=ZO0k1Qc_YRgnHM:&tbn h=70&tbnw=132&ei=z4S9TpykOsOfOvSBodcB&prev=/search%3Fq%3Dnafta %2Btootmine%26um%3D1%26hl%3Det%26sa%3DN%26tbm%3Disch&um=1&itbs=1 http://www.ut.ee/biodida/www/Orav/opil-lisa.html
käigus 1979 aastal. Kasutatud materjalid https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=3&cad=rja&uact=8&ved=0CCgQFjAC&url= http%3A%2F%2Fmiksike.ee%2Fdocs%2Felehed%2F9klass%2Fkeskkond%2F9-7-4-1.htm&ei=GWGFVJjgAsvvUJvPg-A P&usg=AFQjCNF39W8vAl_yp77WXU4UvS9felYhoA&sig2=6NBT1OGKCSwti7ICSaHPjA&bvm=bv.80642063,d.d2 http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/4/47/Maagaas_ENMAK_kotov_181212.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/191_destillatsioon.html http://www.roheline.ee/books/kkj197.html#1. peatükk
barrelit päevas. Kuid nad ei ole kõige suuremad tarbijad, suurimad on USA, Euroopa ja Jaapan. 2004 aasta andmete järgi on USAs jäänud naftavarusid vaid seitsmeks aastaks. Naftat on maailmas väga väheks jäänud ja seda ei leita ka enam nii palju, kuid otsasaamine ei ole tegelikult kõige olulisem aspekt nafta tootmise juures. Tähtsaim parameeter on ajaühikus pumbatud nafta kogus. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maa ilmas.html Meila Kamp 11a
· Rosebanki naftamaardla Joonis : Maailma naftavarud 2009. aasta seisuga. Kokkuvõte Nafta on olulisim mittetaastuv tooraine maailmas. Kui nafta puurimist ei vähendata, siis on meie naftamaardlad prognoosi kohaselt 2050. aastaks tühjaks pumbatud. Alates 1980. aastast on naftat pumbatud maaseest välja rohkem, kui leitakse uusi maardlaid. Kasutatud kirjandus · http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maail mas.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta · http://www.global-greenhouse-warming.com/peak-oil.html · http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/2164/Oil.zip/nafta_destillatsioon.html · http://en.wikipedia.org/wiki/Petroleum
põlemismodifikaatorid hangumispunkti alandajad korrosiooniinhibiitorid määrimist parandavad lisandid biotsiidid jäätumisvastased lisandid vahutamisvastased lisandid Kasutatud kirjandus: · http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/2164/Kytused.zip/diisliktuse_koostis.html · http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/2164/Kytused.zip/mootoriktused.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta · http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_ maailmas.html · A.Siimu õpik ,,Orgaaniline keemia"
Eriti ohtlikuks teeb selle see, et pole leitud töötavat meetodit selle eemaldamiseks. Kui nafta satub looma, linnu või kala organismi, siis see teeb juba oma kahju, mida inimene ei saa kuidagi täielikult eemaldada. Hoidke loodust! Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9D%D0%B5%D1%84%D1%82%D1%8C http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maailmas.html http://files.school-collection.edu.ru/dlrstore/8aa3662c-76bb-4c1e-9140-36e4df037ff0/244.html http://bidrealty.ru/contaminants-environment/174-consequences-of-oil-spill.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/naftareostus_evelin.htm Birgot Paavel. Naftareostuse mõju veekogudele. http://www.ut.ee/BGZH/aineprogrammid/Rakendushb/2004/Birgot_Paavel.doc Kes-Kus. Elu Läänemere solgiaugu ääres. http://www.kes-kus.ee/index.php
Abrasiiv on teraline materjal, seega abrasiivi vastupidavuse määrab tera tugevuse. Tera tugevus sõltub omakorda tera kujust, suurusest ning materjalist.1 Grafiit on süsiniku stabiilseim vorm. Kuumutamisel grafiit reageerib hapnikuga.4 Grafiit on üks tuntumaid pigmente ning seda kasutatakse ka määrdena.1 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.autokutse.org/failidekaust/Materjaliopetus.pdf (15.09.15) 2. http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/54_mrdelide_phiomadused.html (22.09.15) 3. https://et.wikipedia.org/wiki/Alumiinium#M.C3.B5ned_alumiiniumisulamid (15.09.15) 4. https://et.wikipedia.org/wiki/Grafiit (22.09.15) 5. https://et.wikipedia.org/wiki/J %C3%A4%C3%A4tmete_sorteerimine#Plastid_ja_plastij.C3.A4.C3.A4tmed (22.09.15) 6. https://et.wikipedia.org/wiki/Magneesiumisulamid (15.09.15) 7. https://et.wikipedia.org/wiki/Masinaehitusmaterjalid (15.09.15) 8. https://et.wikipedia
· Saudi Araabia 10,37 · Venemaa 9,27 (2010. aastal juba 10,26[2]) · Ameerika Ühendriigid 8,69 · Iraan 4,09 · Mehhiko 3,83 · Hiina 3,62 · Norra 3,18 · Kanada 3,14 · Venezuela 2,86 · Araabia Ühendemiraadid 2,76 · Kuveit (OPEC) 2,51 · Nigeeria (OPEC) 2,51 · Suurbritannia 2,08 · Iraak 2,03 http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/1_nafta_ja_naftasaadused.html · Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Kohati tungib nafta ise maapinnale või purskab puuraukudest välja, kuid suure tihedusega ja viskoossusega naftat tuleb maapõuest välja pumbata alates kümnetest meetritest kuni 5-6 km-ni (enamikel juhtudel 1 km-3 km). Nafta tekkeks on tänapäeval kaks versiooni. Esimese järgi on nafta tekkinud miljonite aastate