saadud õpetuse kaudu. Tavaliselt esitatakse rahvatantse rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud muusika saatel. RAHVATANTS RAHVAPILLID EESTIS ON PALJU ERINEVAID RAHVAPILLI, MIS SAAME KASUTADA: Lõõtspill,Torupill, Kannel, Moldpill, Hiiu kannel, Setu kanne,l Parmupill, Vilepill, Karjapasun, Roopill, Lehepill , Põsepill Kilk, Põispill, Sarvepill, Jauram, Savipiilu, Huik RAHVAPILLID Lõõtspill on vaba ehk läbilööva keelega vabade aerofonide rühma kuuluv kaasaskantav muuskiariist. Kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. AITAH TÄHELEPANU EEST! https://www.wikipedia .org/
Akordioniõpetajatena on Tartu Muusikakoolis töötanud Voldemar Koch, Anatoli Zukov, Elle Käppa, Uno Arro, Endel Jukk. Akordioni eriala valmistab ette orkestrante, orkestrijuhte ja muusikakoolide õpetajaid. Tänaseni on kooli lõpetanud 148 akordionisti. Akordioni sugulaspillid ja liigitus Akordionil nagu ka igal teiselgi pillil on oma sugulaspillid ja liik või liigid. Nendeks on: bandoomium, kontsertiina ja harmoonium.Akordion kuulub klahvpillide ja aerofonide liiki. Akordion on võrreldes näiteks klaveri ja viiuliga küllalt noor instrument. Oma suhteliselt lühikese eluea jooksul on pilli pidevalt täiustatud, mistõttu on nüüdseks uuematel pillidel võimalik mängida vasakus käes kahte erinevat süsteemi. Sellest tulenevalt saab akordioniga mängida mistahes muusikat, alustades kerge- ja rahvamuusikaga, lõpetades jazzi ja tõsiste akadeemiliste teostega. Akordion on väga hea soolopill aga ka tundlik
Oksjoneil müüdavate pillide hulgas hoiavad hinnarekordeid siskin "vanad itaallased" ning need võivad maksta miljoneid eurosid. Viiuli põhiosad: Kõlakast Sõrmlaud Keeled Roop Sadul Pea Tigu Virbel Peenhäälestaja Keeltehoidja Lõuahoidja Kõlalaud fava Kael L õõtspill Lõõtspill on vaba ehs läbilööva keelega(keele üks ots on kinnitatud ja teine lahtine) vabade aerofonide(st pillikorpus ei piira võnkuvat õhusammast) rühma kuuluv kaasaskantav muusikariist. Üldiseloomustus: Lõõtspill toetub mängimise ajal mängija põlvedele või rihmade abil kätele või õlgadele. Pilli keskosas asuvat voldilist lõõtsa horisontalselt kokku surudes või lahti tõmmates tekkiv õhusurve paneb vibreerima lõõtsa kummaski otsas korpuses paiknevates metallplaatides olevate avaustele üht otsa pidi kinnitatud õhukesed metalliribad (keeled)
Lõõtspill Lõõtspill on vaba ehk läbilööva keelega (keele üks ots on kinnitatud ja teine lahtine) vabade aerofonide (st pillikorpus ei piira võnkuvat õhusammast) rühma kuuluv kaasaskantav muusikariist. Lõõtspill toetub mängimise ajal mängija põlvedele või rihmade abil kätele või õlgadele. Pilli keskosas asuvat voldilist lõõtsa horisontaalselt kokku surudes või lahti tõmmates tekkiv õhusurve paneb vibreerima lõõtsa kummaski otsas korpuses paiknevates metallplaatides olevate avaustele üht otsa pidi kinnitatud õhukesed metalliribad (keeled). Heliavasid katavad
Keeli on kolm-neli. Mängides toetatakse pilli alumine ots püstloodis või veidi kaldu põlvedele. Poognaks on hobusesabajõhvidega vibu. Hiiu kandle kõla on kerge ja õhuline, tuletab meelde viiulit, kuid pill pole kõlalt nii puhas. See jõudis Eesti aladele arvatavasti 13.-14. sajandil rootslaste vahendusel, sest sellel ajal asusid Lääne-Eestisse ja saartele elama rootslased. Aerofonid õhkpillid Aerofonides tekitab heli võnkuma pandud õhusammas. Vabade aerofonide (vuripuu, vurr) puhul pilli korpus ei piira õhusammast. Vahepealseks vormiks vabade aerofonide ja päris puhkpillide vahel on mitmed looduslikust materjalist valmistatud lihtsad pillid (lehepill, heinapill). Puhkpillide puhul kujuneb õhusammas pilli sees. Suurema osa aerofonidest moodustavadki puhkpillid. Siia hulka kuuluvad ka pillid, kuhu õhku ei puhuta suuga, vaid näiteks lõõtsaga. Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) koosneb tuulekotist ja torudest
Keres olevaisse aukudesse kinnitatakse tärisevad kettakesed. Trummi mängitakse lühikese puupulgaga või käega. Kogu Eestis on trumm levinud ansambli saatepillina. Setus on tuntud vene päritolu väike puuben, millel on nahaga kaetud ainult üks külg.10.6. Aerofonid õhkpillidAerofonides tekitab heli võnkuma pandud õhusammas. Juba vanasti pandi tähele, et terava servaga esemed tekitavad häält, kui neid vibutada õhus või kui nende servale puhuda. Vabade aerofonide (vuripuu, vurr) puhul pilli korpus ei piira õhusammast. Vahepealseks vormiks vabade aerofonide ja päris puhkpillide vahel on mitmed looduslikust materjalist valmistatud lihtsad pillid (lehepill, heinapill). Puhkpillide puhul kujuneb õhusammas pilli sees. Suurema osa aerofonidest moodustavadki puhkpillid. Vuripuu on nööri külge seotud lauake, mis tekitab keerutamisel vilistavat häält. Taolist pilli nimetusega vuripuu ehk suristuspuu on arvatavasti tundnud ka eesti karjased.
annaabi.ee 
