saanud. Lõpuks ei suuda tädi enam Aarne käitumist kannatada ning viskab Aarne kodust välja. Aarne ööbib Indreku juures ja hommikul lähevad nad Aarne asju otsima. Nad pakivad kohvreid ja tädi küsib, kes küll ta selliseks muutis. Aarne ütleb, et tädi muutis ta selliseks, see oli tädile suur hoop ning tädi kukkus põrandale. Ta sai infarkti. Lõpuks läheb ka Aarne tädi vaatama. Kui Aarne ära hakkab minema, vaatab ta majas ringi ning ütleb kollasele kassile hüvasti, kes aeles päikeses. Mulle meeldis see raamat, sest see oli küllaltki noortepärane ja seda oli huvitav lugeda.
Lastele isa poolt range, askeetlik kasvatus, ema mahendas seda omalt poolt veidi. Lapsed suht isoleeritud omaealistest. Poisid said veidi kodust haridust, seejärel saadeti D. pansioni. 1837 suri ema TBCi. Isa saatis pärast ema surma õppima Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Isa vahepeal majanduslikult kosunud ja ostis endale nüüd maale mõisa ja kolis sinna elama. Endisest eeskujulikust ametnikust ja perekonnapeast sai nüüd elumees jõi, laaberdas ja aeles ringi, oma pärisorjadesse suhtus vägivaldselt. 1839 isa suri, ilmselt tapeti oma pärisorjade poolt. Kui D. sai isa surmeteate, tabas teda ta esimene langetõvehoog. 1843 lõpetas D sõjaväeinseneride kooli ja sai Piiteris oma eriala ametnikuks. Samal ajal hakkas kirjutama (1844 D esimene töö Balzaci tõlge), sai noore kirjanikuna kiiresti tuntuks, võeti hästi vastu.1844 läks erru ja pühendus kirjandusele. Elas vaeselt, tast sai hasartmängur
olukorra paranemiseks. Teine teos „De Profundis“ (sügavikust)- maailma pikim armastuskiri. Wilde arutleb tema ja Alfredi tundeid. Lootis, et midagi säravat luues hiilgus taastub. Midagi sellist ei loonud. Lootis, et tema pere kolib Prantsusmaale. Naine seadis tingimuse, et mees peab aasta korralik olema. Alfred surus peale end, saigi kokku ja kõik läks endistviisi. Markii sai teada, sulges poja pangaarve. Sundis lahku minema. Wilde küll üritas, aga asja ei saanud. Aeles urgastes, otsis kõhutäit. Pariisis leidis toetaja, andis peavarju, süüa. Mees ise ei võtnud 48 end käsile. Tekivad ägedad peavalud, selgub, et on ajukasvaja. Kaugele arenenud, raha operatsiooniks pole. Elu lõpu veedab alkoholiuimas, et mitte tunda vaimset, füüsilist valu. Olevat olnud jäljendaja. Ise ütles, et ongi teisendid. Eeskujudeks Hans Christian Andersen, Flaubert, Balzac, Poe
Ta hulkunud terve öö ja pühapäeva metsas ümber, kuni viimaks nälg teda siia ajanud. Seni olid mõlemad ühe vaiba alla pugenud. Maanus surus ennast krutti tõmmates vastu Jaanuse rinda ja juba pool-uinudes sosistas: «Tee minuga . . . mis tahad . . . ma . . . ma olen hirmus . . . väs . . .» 74 Sellega sohises viimne jõud poisi rinnast, ta silmad vajusid kinni ja sügav hingetõmbamine tunnistas, et Maanus oli langenud une kaissu. Jaanus aeles veel kaua unetult selili, käed ristis pea all. Ootamatu vahejuhtumine oli ta mõtteid pisut lahutanud,,kuid iseäralik kurb tundmus, nagu suure õnnetuse etteaimamine, rõhus ta rinda. Viimaks, pisut enne päevatõusu, vajus ta sügavasse, surmasarnasesse unne. XI Teisel hommikul ärkas Jaanus hilja. Maanus magas veel. Kui Jaanus ennast riidesse pani, tõusis õues vali sõnelemine. Ta tõttas õue. Seal seisis salk mehi, ühel pool vana Tambet oma
hingeline ja õrn, usklik. Lastele isa poolt range, askeetlik kasvatus, ema mahendas seda omalt poolt veidi. Lapsed suht isoleeritud omaealistest. Poisid said veidi kodust haridust, seejärel saadeti D. pansioni. 1837 suri ema. Isa saatis pärast ema surma õppima Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Isa vahepeal majanduslikult kosunud ja ostis endale nüüd maale mõisa ja kolis sinna elama. Endisest eeskujulikust ametnikust ja perekonnapeast sai nüüd elumees jõi, laaberdas ja aeles ringi, oma pärisorjadesse suhtus vägivaldselt. 1839 isa suri, ilmselt tapeti oma pärisorjade poolt. Kui D. sai isa surmeteate, tabas teda ta esimene langetõvehoog. 14 1843 lõpetas D sõjaväeinseneride kooli ja sai Piiteris oma eriala ametnikuks. Samal ajal hakkas kirjutama (1844 D esimene töö Balzaci tõlge), sai noore kirjanikuna kiiresti tuntuks, võeti hästi vastu
Oli küll piinlik ja raske, aga ta läks siiski, nagu otsiks ta vanalt leelõukalt tuld või nagu oleks ta mõni vilumata roimar, kes tahaks vähemalt kordki veel näha oma roima paika. Just nii: Molliga kahekesi olid nad endi armastuse tapnud ja nüüd tahtis Indrek näha seda paika, nagu võiksid siin kuski leiduda värsked verejäljed. Kord leidis ta väikese Tiina üksinda kodunt. ,,Noalaev" oli üleni igasugust rämpsu ja koli täis aetud ja Tiina ise ronis ning aeles selle keskel. Indrekut nähes sai ta meeletult rõõmsaks ja langes talle õnnejoovastuses kaela. ,,See on hea, et sa täna tulid," ütles ta, ,,täna pole teisi kodus. Nüüd võin ma sulle kõik öelda. Tead: Molli valetab kui ta ütleb et ta sind armastab. Tema armastab seda venelast seal teises majas, seda paksu, mitte sind. Seda armastab Molli nüüd, mina tean. Sinule räägib ta ainult muidu nõnda, sest mamma õpetas, et kui venelasega midagi juhtub, siis oleksid jälle sina võtta,