Ladinakeelsed ja eestikeelsed nimed Achillea raudrohi Acorus kalmus Aegopodium naat Alchemilla kortsleht Anthemis karikakar Anemone ülane Bellis kirikakar Caltha varsakabi Campanula kellukas Carex tarn Centaurea jumikas Convallaria maikelluke Dianthus nelk Drosera huulhein Dryopteris sõnajalg Elodea vesikatk Eguisetum - osi Filipendula angervaks Geranium kurereha Hepatica sinilill Heracleum karuputk Hypericium naistepuna
Põldkannike Viola arvensis Harilik rukki-kasteheind Apera spica-venti 2-AASTASED Harilik ussikeel Echium vulgare Valge mesikas Melilotus albus Mitmeaastased SAMMASJUURELISED Harilik võilill Taraxacum officinale Harlik tõlkjas Bunias orientalis PUHMIKULISED Luht-kastevars Deschampsia caespitosa VÕSUNDILISED Hanijalg Potentilla anserina RISOOMIDEGA Harilik orashein Elytrigia repens Harilik puju Artemisia vulgaris Harilik naat Aegopodium podagraria Kõrvenõges Urtica dioica Põldmünt Mentha arvensis Soo-nõianõges Stachys palustris Paiseleht Tussilago farfara Põldosi Equisetum arvense ROOMJUURELISED Põldohakas Cirsium arvense Põld-piimohakas Sonchus arvensis Harilik hiirehernes Vicia cracca
Põld-litterhein- thlaspi arvense- talvituv Rukkilill- centaurea cyanus- talvituv Põldkannike- viola arvensis- talvituv 2- aastased harilik ussikeel-echium vulgare- 2aastased valge mesikas- melilotus albus- 2aastased sammasjuurelised harilik tõlkjas-bunias orientalis- sammasjuurelised harilik võilill- taraxacum officinale- sammasjuurelised puhmikulised luht-kastevars- deschampsia caespitosa- puhmikulised võsundilised hanijalg- potentilla anserina- võsundilised risoomidega harilik naat- aegopodium podagraria- risoomidega soo-nõianõges- stachys palustris- risoomidega põldosi- equisetum arvense- risoomidega harilik orashein- elytrigia repens- risoomidega harilik puju- artemisia vulgaris- risoomidega kõrvenõges- urtica dioica- risoomidega paiseleht- tussilago farfara- risoomidega põldmünt- mentha arvensis- risoomidega roomjuurelised harilik hiirehernes.Vicia cracca- roomjuurelised põldohakas- cirsium arvense- roomjuurelised
PEREKOND: paakspuu (Frangula) paakspuu (Frangula alnus) SUGUKOND: naistepunalised (Hypericaceae) PEREKOND: naistepuna (Hypericum) kandiline naistepuna (Hypericum maculatum) SUGUKOND: pajulillelised (Onagraceae) PEREKOND: pajulill (Epilobium) ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium) PEREKOND:kuningakepp (Oenothera) punavarrene kuningakepp (Oenothera rubricaulis) SUGUKOND: sarikalised (Apiaceae) PEREKOND: naat (Aegopodium) naat (Aegopodium podagraria) PEREKOND:köömen (Carum) harilik köömen (Carum carvi) SUGUKOND: kanarbikulised (Ericaceae) PEREKOND: leesikas (Arctostaphylos) leesikas (Arctostaphylos uva-ursi) PEREKOND: kanarbik (Calluna) kanarbik (Calluna vulgaris) PEREKOND: kail (Ledum) sookail (Ledum palustre) PEREKOND: mustikas (Vaccinium) harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) harilik jõhvikas (Vaccinium oxycoccus)
A characteristics feature of the ground vegetation is the lack of dwarf shrub layer and the occurrence of nemoral plants with very limited ecoamplitude and very demanding as to the fertility of soils. Alustaimestikule on iseloomulik joon puhmarinde puudumine ja väga kitsa ökoamplituudiga salutaimede esinemine ning nõudlus viljaka pinnase järele. 8 Most of the goutweed (Aegopodium) site type forests can be found in the central and eastern regions of Estonia. Suurem osa naadi (Aegopodium) kasvukohatüübii metsi võime leida Kesk- ja Ida-Eestis regioonidest. Gleyed leached podzolic and weakly podzolizedsoils with optimum moisture conditions are typical of this site type. Gleistunud leostunud, leetjad ja nõrgalt leetunud mullad optimaalsete niiskustingimustega on sellele kasvukohale tüüpilised. The humus horizon is thick (15...30 centimetres) and rich in humus
Paljuneb nii võsunditega kui seemnetega. Kasutamine: seljarohud sisaldavad saponiini, mõruaineid, metüülamiidi ja trimetüülamiini; nende ainete tõttu on taimed mürgised. Peale söömist tekib kõhulahtisus, raskematel juhtudel põie- ja soolelihaste halvatus. Taime on kasutatud seljavalu ravimiseks (nimi!). Kuna püsik-seljarohi sisaldab sinist värvainet indigot, on tarvitatud kudumite värvimiseks. NAAT - Aegopodium podagraria Nimest: aix, aigos (kr.k.) kits, podion jalake. Pos, podos jalg, agra püük, püünis; taime kasutati ravimina jalgade reuma (podagra) vastu. Sugukond sarikalised. Kasvukoht: viljakates salumetsades, parkides, raiesmikel, jõekallastel, puis-niitudel, umbrohuna aedades. Lämmastikulembene liik. Harilik naat on laialehine püstpüsik, ta laieneb rohkete valgete risoomide abil; varjukates metsades säilibki vegetatiivsena
leselehte, metskastikut, h. laanelille, h. naistesõnajalga (Athyrium filix-femina), h. kolmissõnajalga (Gymnocarpium dryopteris) ja ohtest sõnajalga (Dryopteris carthusiana), võsaülast jt. Puhmarinne on katkendlik kasvab h. mustikat, h. pohla. Samblarinne on pidev, domineerivad laanik, palusammal ja metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), samuti kaksikhambad. Raiestikud kipuvad kamarduma , takistatud on LU teke. Sagedamini esineb metskastik, ahtalehine põdrakanep, h. naat (Aegopodium podagraria), luht-kastevars (Deschampsia caespitosa), roomav tulikas(Ranunculus repens) jt. LU toimub puuliikide vaheldus kase, haava või halli lepaga. Metsad moodustavad ca 8% riigimetsadest ja 6,6 % kogu metsamaast, kasvades killustatult paljudes metskondades, eriti levinud Kagu- ja Lõuna-Eestis. Pindalalt on jk kasvukohatüüp kolmandal kohal ms ja ph kasvukohatüübi järel. Sinilille kasvukohatüüp (sl)
annaabi.ee 
