Sealjuures kasutati sama rööpmelaiust kui maa all. Kitsarööpmeline raudtee Eestis Eestis ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee Kunda tsemenditehasesse 1886. aastal, sellele järgnes 1888. aastal (Tallinna tramm). Esimene kitsarööpmeline rongiliiklusega raudtee ehitati 1895 ja avati liikluseks 1896 (tee Valgast Pärnusse, vt. PärnuMõisakülaViljandi raudtee). Eesti saartest on kitsarööpmeline raudtee olnud Saaremaal, Hiiumaal, Muhumaal, Vormsis, Naissaarel, Aegnal ja Aksil. Eestis on olnud kitsarööpmelisi raudteid laiusega 600 mm, 750 mm, 762 mm, 900 mm ja 1067 mm. Praegu on kitsarööpmelistest raudteedest kasutusel 600-mm tee Nurme turbatööstuses, 750-mm tee (Tootsis, Müramaa ja Lavassaare vahel, Sanglas, Naissaarel), 900-mm tee on kasutusel maa-alustes põlevkivikaevandustes ja 1067-mm teed kasutab Tallinna tramm. Laiarööpmeline raudtee Laiarööpmeline raudtee on rongide liiklemiseks ehitatud rööbastee, mille rööbaste
ja Paljassaare poolsaare vahel) laheks ning avaraks Tallinna reidiks(Tallinna laht kitsamas mõttes, paikneb Paljassaare ja Miiduranna vahel). Rannik on valdavalt lauge, laiaulatuslikum liivarand on Pirital, Pelgurannas ja Kakumäel, kivikülve leidubRannamõisa ja Tiskre vahel, Kakumäel, Rocca al Mares, Paljassaare ja Kopli vahel, Meriväljal ja Aegnal. Nüüdisaegset murrutusranda on Rannamõisas, Kakumäel, Kopli poolsaarel ja Naissaarel. Rannaäärne meri on üldiselt madal (10 m sügavusjoon asub rannast 0,5–1 km kaugusel) ja kivise põhjaga. Tallinna laht on Eesti rannavete sügavaimaid, palju on laevasõitu ohustavaid madalaid – Naissaarest idas Naissaare madal (sügavus kohati 3–4 m), sellest idas Keskmadal (7,4 m), Paljassaarest loodes Vahemadal (3,8 m), Naissaare lõunatipu lähedal Hülkari madal – ja
Nende ehitiste hiilgeaeg oli 17. ja 18. sajand. · 19. sajandi kindlustised: kivi-ehitised maal ja vees - Valge torn Väike-Paljassaarel, Topeltpatarei Tallinna lahes, Kalamaja fort Tallinnas (1820-1850. aastad). · 20. sajandi kindlustised: betoonehitised. Eesti parimad näited on Peeter Suure Merekindluse kompleks Tallinna lähedal (1910ndad), Eesti vabariigi esimese perioodi rannakindlustised Suurupis, Naissaarel ja Aegnal, "Laidoneri liin" Narva jõe ümbruses ning arvukad Teise Maailmasõja aegsed ehitised Narva jõe ümbruses, Pakri poolsaarel, Hiiu-, Muhu- ja Saaremaal. · Kindlustatud mõisamajad ehk vasallilinnused (väikelinnused). Sageli olid need ehitatud tornlinnustena (säilinud on Vaol ja Kiius). Suuremate ehk majatüüpi vasallilinnuste ehedad näited on Purtse (taastatud algkujul) ning Keila (säilinud on madalad müürid, mis on välja kaevatud).
eestvõttel esimene looduskaitseala Eestis: põhjal. Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi seadus Eesti 1297 keelas Taani kuningas Erik Menved metsaraie Vaika linnukaitseala. 14. augustil sõlmisid 1933 hakkas ilmuma LUS-i ajakiri Eesti Loodus. NSV looduse kaitsest". Asutati neli riiklikku Tallinna lähedastel saartel: Naissaarel, Aegnal Kihelkonna pastoraat ja Riia loodusuurijate looduskaitseala (Vaika, Viidumäe, Matsalu, selts saarte rendilepingu eesmärgiga kaitsta 1935 võeti vastu ,,Looduskaitse seadus", Eesti Nigula), 28 keeluala ja kehtestati üksikobjektide ja Paljassaarel
minna sassi usa osariigiga. Kohanimed võivd olla kujunenud läbi ajaloo ja asustuskultuuri. Mõningaid aspekte Eesti kohanimedest- murdeline kirjutusviis. Kohanimede aluskääne enamasti ainsuse omastav. Eesti keeles on 14 käänet, siis kohanimesid pole enamasti vaja kõigis kääntes käänata. Peamine on asjaolu, kas toponüümi kasutatakse sisekohakäänetes või väliskohakäänetes või mõlemas. Nt saare nimede puhul enamasti kasutatakse väliskohakäändeid: Aegnal, Abrukal vs Muhus, Kihnus. Eesti külanimedes kasutatakse enamasti sisekohakäändeid. Õigem on lähtuda kohapealsest tarvitusest. Vere lõpulised kohanimed on levinud Kesk-Eestis enamasti. La lõpulised saaremaal. Ste lõpulised kagueestis. Kohanimesid võib jagada mitmeti ning kohanimedes sisalduvad tihti viited ajaloo ning usu-ja haldusloo alalt. Nt isikuloolised kohanimed Viru-Jaagupi (usuga), Roosna Prangli(mõisaomanikega), Kalevi, Koidula (arvukad asunikutalud) Leningrad, Stalingrad
annaabi.ee 
