fütoplanktonis tavaliselt suuri erinevusi. Erand on ainult järve kitsas lõunaots, kus avaldub Väikese Emajõe mõju ja vohav taimestik takistab veevahetust järve muude osadega. Kuni maikuuni, kui veetaimestik pole veel piisavalt kasvanud, takistamaks vee segunemist, areneb fütoplankton järve lõuna- ja keskosas ühtemoodi. Juunist alates aga pidurdub järve lõunaosas tsüanobakterite kasv. Ka Väikese Emajõe sissevoolu põhjustatud kiire veevahetus ei võimalda aeglasekasvulistel tsüanobakteritel kasvatada suurt biomassi. Sügiseti, kui veesisene taimestik hääbub, kaovad ka taas fütoplanktoni erinevused järve lõunaosa ja muude järve osade vahel. Zooplankton: Zooplankton ehk loomne hõljum kujutab enesest tillukesi veidra välimusega mikroskoopilisi loomakesi, kes oma väikese kaalu tõttu alluvad lainete meelevallale ja hõljuvad veekihis. Eristatakse ainurakset ehk protozooplanktonit ja hulkrakset ehk metazooplankton. Tugevalt
fuscorubra) 60 – 70 9. Hariliku tamme püramiidvorm (Qercus robur f. fastigiata) 15 – 20 10. Hariliku elupuu sammasjas vorm 2 (Thuja occidentalis f. fastigiata) 50 – 75 Saadud seemikud istutatakse puukooli (koolitatakse) kiirekasvuliste liikide korral 1 aasta pärast, aeglasekasvulistel liikidel 2 – 3 aastaselt. Kui seemikuid on välja tulnud rohkesti, siis üldjuhul neid enne koolitamist ei pikeerita. 3 Puittaimede vegetatiivne paljundamine Teame juba, et vegetatiivne paljundamine kujutab endast emataimedelt võetud osadele ühel või teisel viisil juurte kasvatamist. Samuti teame, millistel juhtudel tuleb valida vegetatiivne paljundamine. Järgnevalt tutvume põhjalikumalt vegetatiivse paljundamise viisidega.
· Seejärel vajutatakse muld korralikult kinni. · Taimed pikeeritakse peenardele 10 15 cm vahedega, reavaheks võetakse 20 25 cm. · Pärast kastetakse taimi korralikult, ning hiljem tuleb jälgida kastmisvajadust hoolega. · https://www.youtube.com/watch?v=7Y9HfF05jFk 27.04.2016 Marje Kask 37 Seemikute istutamine puukooli · Seemikud istutatakse puukooli: kiirekasvuliste liikidekorral 1 aasta pärast, aeglasekasvulistel liikidel 2 3 aastaselt. · Seejärel seemikud sorteeritakse. · Seemikud võib väljakaevata juba sügisel, et hoida kokku kevadist tööaega. · Seejärel säilitatakse taimed kas mullas taimekraavis, niiskes hoidlas lahtiselt või pakituna kilekottidesse. Hoiuruumi temperatuur peab olema 0 kraadi ümber. Edasine seemikute käitlemine oleneb puukooli kasvatustehnoloogiast. · Istikute transpordil ja sorteerimisel tuleb jälgida, et taimed, eriti juured ei kuivaks. 27.04
Varjatud rõngassoonelistel liikidel asuvad puidu kevadosas rohkelt suuremõõtmelised trahheiidid, millised puidu sügisosas on väiksemamõõtmelised ja nende vahel asub rohkesti puidukiude. Hajussoonelistel lehtpuudel on aastarõngad üksteisest raskesti eristatavad, kuna sügis- ja kevadpuit erineb üksteisest õige vähe. Hajussoonelised liigid on kask, haab, lepad, remmelgad jne. Mida intensiivsem on jämeduskasv, seda laiemad on aastarõngad (paplid, remmelgad). Aeglasekasvulistel puudel on kitsad aastarõngad (jugapuu, pukspuu). Kui suvel ilmad jahenevad võib kambiumi paljunemine peatuda ja temperatuuri tõustes jälle aktiviseeruda. See annab puidu ristlõikes pildi kahest kitsast aastarõngast ühe vegetatsiooniperioodi jooksul. Vanemate puutüvede ksüleemis saab enamasti eristada kahte osa - sisemine osa on enamasti tihedam, kõvem ja värvuselt tumedam, seda nimetatakse lülipuiduks.
7. Vees ületab eluta komponent elusa 3 kuni 4 korda, maismaal 2 korda. KLIIMA JA SUBSTRAAT ON KAKS PEAMIST TEGURITERÜHMA, MIS KUJUNDAVAD ÖKOSÜSTEEMI. Maa-aluste ja maapealsete taimeosade suhe. Suktsessiooni käigus maa-aluste osade suhe maapealsetesse selgelt kasvab. Näiteks varastes suktsessioonijärkudes üheaastastel rohttaimedel on see suhe 0,1-0,2, mitmeaastastel rohttaimedel ja kiirekasvulistel puudel 0,2-0,5, aeglasekasvulistel puudel (tamm, hikkorpuu) 0,5-1,0. Bioomid ja eluvormid. Maismaataimede eluvormid. Kõige rohkem rakendatakse eluvormideks liigitamist taimkatte uurimises; kasutatavaim on C. Raunkiæri kõrgemate taimede liigitus (joonis 8), mis lähtub uuenemispungade paiknemisest ebasoodsal aastaajal ja põhirühmad on järgmised: 1. Fanerofüüdid – maapealsed taimed, mille pungad asuvad püstistel võrsetel, maapinnast
annaabi.ee 
