Aeg luubis 19.12.2010 See saade räägib pühadest, pikapäevarühmast, ajaloolised andmed töökohtade kohta, perearstidest, ,,Tallinn kultuuripealinnaks". Pikapäevarühmast on oluline rääkida, sest siis vanemad teavad, mis lapsed seal teevad ja kuidas seal asjad käivad. Lastevanemad räägivad, kuidas ja millega lapsed kooli lähevad ning kas see on talvisel ajal, paksu lume tõttu kerge või raske. Pikapäevarühm aitab sobitada moodsa inimese ja algkooli elurütmi. Lastel on seal tore ja tegevust palju. Üks lapsevanem räägib oma pikast teest ja tööle. Räägitakse Internetist sotsiaalvõrgustikust Facebookist. Kirjeldatakse töökohtade jaotust, kus töötatakse ja kust minnakse tööle. Elu näitab, kus on kõige parem elada. Arutatakse, kuidas arendada Tallinna kõrvale teisi ankurpunkte, kuidas kohalike maakonnakeskusi arendada, et oleks vajalikud asjad ja kohad käepärast. Eesti inimestel pole olnud rohkem liikumisvahendeid ...
Millist aega ma tahan, milline aeg tahab mind? Aeg on kummaline nähtus. Ühtpidi oleme me sellega pidevalt seotud ja justkui ei saakski seda paremini tunda: me ju räägime sellest ajast üha rohkem,selle väärtustamisest või selle mitteväärtustamisest. Palju räägitakse kvaliteetajast,mille all mõeldakse lähedastega veedetud aega. Aeg on just nagu mingi kadus loodusvaru,mida on üha vähem ja mille eest peame hoolt kandma,et see päriselt otsa ei saaks. Igal ühel on kogemusi ,kuidas meeldivate sündmuste puhul räägitakse,et aeg lendas märkamatult või vastupidi näiteks liiklusõnnetuste ohvrid on hiljem kirjeldanud,kuidas kõik tundus nagu ,,aeg luubis"-väga aeglaselt. Järelikult on aeg meie jaoks psühholoogiline nähtus,sest head asjad toimuvad liiga kiiresti ja lõppevad liiga ruttu ,halvad aga kestavad piinavalt kaua ja neil ei näi lõppu tulevat. Segased lood on mineviku,oleviku ja tulevikuga: kui oodatud hetk kätte...
Sisukord Kaili-Angela Konno................................................................................................ Näituse arvamus................................................................................................... Lõppkokkuvõtte................................................................................................ Kasutatud kirjanuds:......................................................................................... Kaili-Angela Konno Kaili-Angela Konno on sündinud 1970. a Valgas, õppinud Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis ja lõpetanud Eesti Kusntiakadeemia maali erialal.Ta on astunud üles isiknäitustega ja paljudel ühisnäitustel üle Eesti.Lisaks vabaloomingule on Konno andnud suure panuse meie telepilti. Kaili-Angela Konno on kujundanud stuudio saadetele ,,Terevisioon" (2009), ,,Prillitoos" (2007), AK (2006)...
Väike-Maarja Gümnaasium Referaat Artur Alliksaare elu ja looming Pille Poom 2012 Autorist Sissejuhatuseks Paljud Artur Alliksaare sõbrad ning tuttavad on tema iseloomustuseks öelnud, et tal oli tundlik loomus, madal valulävi ning kompromissitu vaim, sünnipärane rahutu ringirändamisvaim, hämmastav mälu. Artur oli suur iseõppija, geniaalne, heleda tõrvikuna põlev, erakordselt intensiivne, kütkestava vaimuga, püsimatu loomusega, kirglik, mängurlik, irooniline. Kuid ta võis olla tihti väsitav ja lihtsalt tüütu. Ta kõneles palju ja kiiresti ning inimesed pidid vahele hüüatama, kui nad ka rääkida tahtsid. Tema looming on aga kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Artur Alliksaare perekonnast Artur Alliksaar (kuni 1936nda aastani Alnek, nimede eestistamise tõtt...
Tartu Ülikool Semiootika osakond Meelis Kaldalu Plahvatus ja semiootika sünd Uurimus kaasaegse semiootika tekke-eeldustest läbi kõrvalteaduste vaatluse ja analüüsi Seminaritöö Juhendaja: Silvi Salupere Tartu 2006 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Auru jõul.................................................................................................................................... 5 19. sajandi I poole filosoofia......................................................................................................7 Sõnadelt tegudele..................................................
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud...
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They ...