Andresepäev - 30. november Andresepäevast algab advendiaeg, mis tõusis oluliseks just 20. sajandi teisel poolel. Advendiajaks valmistati lastele erilisi riidest või paberist advendikalendreid, kus iga päev oli võimalik avada uus aken või tasku ja leida selle tagant/alt mänguasi või maiustus. Kui vabrikukalendrid olid varem nende laste eelis, kelle vanemad käisid välismaal, siis viimastel kümnenditel on igaüks saanud poest osta kommide või küpsistega kalendreid. Päris aastatuhande lõpul
ADVENDID Advendiaeg kestab neljandast pühapäevast enne jõule jõululaupäevani, üldiselt alustatakse Eestis advendi pidamist sageli 1.detsembrist. Vanadel eestlastel erilisi kombeid seoses adventidega ei olnud, advendipühapäevadel käisid nad kirikutes ja laulsid vaimulikke laule, mis olid enamasti seotud jõuludega. Tänapäeval on üks advenditava päkapikud, kes toovad öösiti maiustusi, mida lapsed hommikuti sussi või soki seest leida võivad. Advente sümboliseerivad veel advendiküünlad ja advendikalender. Paljudel akendel võib näha detsembrikuus põlemas küünlaid, mis on enamasti elektrilised. Advendi küünlajalg on nelja küünlaga, kuid kaasaegsemad on seitsmega. Algul tehti advendikalendreid ise, samuti saadeti neid ka välismaalt pakiga või toodi reisikingina. Need olid uhkusesemed, seega hoiti neid alles ka pikka aega pärast jõule ja kommide lõppemist. 1990. Aastatatest on advendikalendreid vabalt müüa ja ...
Ehk tänapäeva ühiskonnas sulid, kes võtavad selle, mis lihtsalt näppu jääb ja päris poeröövlid III. Eesti rahvausund ja ,,Rehepapp". 1. Novembris on Kadri- ja Mardipäev, lisaks Andresepäev, samuti hingedepäev/aeg. Hingedeajal oodati koju surnute hingi, kaeti neile laud ja köeti sauna. Pererahvas kutsus neid toitu maitsma ja paluti karja ja põldu kaitsta. Andresepäevast algab jõulueelne advendiaeg, süüdatakse aknal küünlad. See on külmade tuleku ja talve alguse kuulutaja. Esikohal oli tulevase abikaasa ennustamine. Kui näed kedagi unes, ei tohi temalt midagi vastu võtta ega talle anda. Kivirähk on raamatusse pannud hulgaliselt motiive muistenditest, igasugustest mütoloogilistest olenditest, keda inimesed võtavad kui elu osa, iseenesestmõistetavalt. Autor suhtub asjasse muidugi huumoriga aga ei astu üle hea maitse piiri.
üldrahvalikuna. · Töörahva solidaarsuse tähistatavast 1. maist sai taas volbripäev ja üliõpilaste kombestikuga kevadpüha. · Suurenenud on päkapikkude roll kingituste poetajana selleks väljapandud sussi või muu jalanõu sisse. · 20. sajandi lõpul tähistatud ning 21. sajandilgi jätkuvalt aktuaalsete pühade hulka kuuluvad ning on uusi kombestikuelemente omandanud vastlapäev, lihavõtted, 1. aprill, volbripäev, jaanipäev, hingedepäev, mardi-ja kardipäev, advendiaeg, jõulupühad ja uusaaasta. 8 OLULISEMAD TÄHTPÄEVAD. JAANUAR. 1. Uusaasta, nääripäev 6. Kolmekuningapäev 17. Tõnisepäev VEEBRUAR 2. Küünlapäev 24. Madisepäev MÄRTS. 25. Paastumaarjapäev APRILL 23. Jüripäev MAI 1.Volbripäev JUUNI 24. Jaanipäev JUULI 2. Heinamaarjapäev 25. Jaagupipäev AUGUST 15. Rukkimaarjapäev 24. Pärtlipäev SEPTEMBER 29. Mihklipäev NOVEMBER 10. Mardipäev 25. Kadripäev
Kombed: Austati ketruse ja käsitööga Sooviti head vilja, karja ja pereõnne Kontrolliti laste lugemisoskust Söök/Jook: Tangupuder lambalihaga Kadriõlu-kali 30. november- andresepäev Apostel Andrese mälestuspäev Kombed: Talve saabumise päev Advendiaja algus Tulevase kallima ennustamine DETSEMBER (jõulukuu) 1. detsember- advendiaeg ootuste aeg Kombed: meisterdati advendipärg nelja küünlaga rõhutati rohelist värvi 6. detsember- nigulapäev ilmade külmenemise aeg ,,Siim tegi sillad ja Nigul needib need kinni Püha Nikolause mälestuspäev Myra Kombed: Head lapsed said kinke, halvad vitsa 13. detsember- luutsipäev
Kasutatud allikad: 1. www.folklore.ee/Berta/ 2. www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/hev- kutseoppes/rahvakalender Rahvakalender Jõulud 24. detsember 26. Detsember Jõulud on riiklik püha. Inimestel on jõulude ajal puhkepäevad. Jõulud on rahulik ja vaikne aeg. Vanasti oli sel ajal keelatud kärarikkad tööd. Näiteks puude lõhkumine. Jõulud on üks tähtsamaid pühasid. Jõulud järgnevad advendiajale. Advendiaeg on neli nädalat enne jõulupühi. Advendiajal teevad inimesed ettevalmistusi jõulude saabumiseks. Inimesed kaunistavad oma kodusid. Vanasti oli kombeks tuua tuppa õled. Õled on kuivanud teravilja varred. Inimesed laotasid õled põrandale. Õlgede sees oli tore hullata. Tänapäeval ostavad inimesed koju potililli. Osad lilled õitsevad just jõulude ajal. Näiteks jõulukaktus ja jõulutäht. Inimesed toovad jõuludeks tuppa kuuse. Nad ehivad kuuse ära jõuluehete ja küünaldega
vaikne laupäev) · 40 päeva pärast ülestõusmispüha on taevaminemispüha · 7. pühapäeval pärast ülestõusmispüha on nelipüha (Püha Vaimu väljavalamine jüngritele) · 15. august on rukkimaarjapäev (Maarja püha) · 31. oktoobril on luterlik usupuhastuspüha · 1. november kõikide pühakute päev · 2. november surnutepüha · 4 nädalat enne jõule algab advendiaeg Kloostrid ja palverännakud Vanade ja suurte kirikute juurde kuulub askeetlik liikumine koos munga- ja nunnaordude, kloostrite, eremiitide ja eraklatega. Pälvimuse saamiseks sooritavad nende kirikute liikmed palverännakuid. Näiteks Pühal Maal käiakse Jeruusalemmas (Via Dolorosal, Hauakirikus), Petlemmas (Jeesuse sünnikirikus), Naatsaretis (Jeesuse kodulinnas), Jordani jõel, kus Jeesus ristiti. Roomas käiakse Peetruse ja Pauluse hukkamiskohal ja Püha Peetri kirikus
ristilöömine) ja vaikne laupäev). Suur Neljapäev armulaud (paasapühad) 40 päeva pärast ülestõusmispüha on taevaminemispüha. Seitsmendal pühapäeval pärast ülestõusmispüha on nelipüha (Püha Vaimu väljavalamine jüngritele) kiriku sünnipäev. Jaanipäev Ristija Johannese sünnipäev. 15. august on rukkimaarjapäev (Maarja püha), 31. oktoobril luterlik usupuhastuspüha, 1. nov. kõikide pühakute päev ja 2. nov. surnutepüha. Neli nädalat enne jõule algab advendiaeg. Ülestõusmispüha langeb alati kokku pühapäevaga. KLOOSTRID JA PALVERÄNNAKUD Vanade ja suurte kirikute juurde kuulub askeetlik liikumine koos munga- ja nunnaordude, kloostrite, eremiitide ja eraklatega. Pälvimuse saamiseks sooritavad nende kirikute liikmed palverännakuid. Näiteks Pühal Maal käiakse Jeruusalemmas (Via Dolorosal, Hauakirikus), Petlemmas (Jeesuse sünnikirikus), Naatsaretis (Jeesuse kodulinnas), Jordani jõel, kus Jeesus ristiti. Roomas käiakse Peetruse
annaabi.ee 
