vee tõttu, mis on väga aluseline. Kuigi tuhavees leitud ioonid on peamiselt samad, mis looduses, muudab kõrge pH vee keskkonnakahjulikuks. Tavaliselt vesi ringleb ja ei pääse süsteemist välja, kuid alati jääb võimalus lekkeks.Põlevkivituhk sisaldab kahjulikke ja kantserogeenseid aineid, vähesel määral ka polütsüklilisi aromaatseid süsivesikuid ehk PAH-e. Mineraalsed ühendid põlevkivituhas võivad käituda PAH-ide suhtes adsorbentidena. Balti soojuselektrijaama settetiikides (vesi koguneb seal enne uuestikasutust) võib olla kuni miljon kuupmeetrit vett. Vee kogus sõltub tugevalt ilmastikutingimustest (lumi, vihm). Balti elektrijaam laseb olenevalt ilmastikutingimustest settetiikidest Narva jõkke aastas kuni 2 miljonit kuupmeetrit vett. Balti elektrijaamas on liigse veega suured probleemid, sest tuhk ei seo nii palju vett kui näiteks Eesti soojuselektrijaamas. Kokkuvõte:
Gaaside adsorptsioon põhineb mõnede eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade omadusel valikuliselt kontsentreerida oma pinnal üksikuid gaasisegu komponente. Adsorptsioon on üldiselt pöörduv protsess st neeldunud gaasilist komponenti võib tavaliselt eraldada tahkest ainest desorptsiooni teel. On teada, et adsorptsioon toimub nii elektriliste külgetõmbejõudude kui ka keemiliste jõudude toimel. Adsorbentidena kasutatakse kaltsiumiühendeid, aktiivsütt, silikageeli, alumogeeli, tseoliiti, jne Adsorptsiooni kasutatakse gaasi puhastamiseks: – Eriti madalate jääkkontsentratsioonideni, nt lõhnade kõrvaldamiseks – Kõrvaldavate ainete utiliseerimiseks – Mürkainete kõrvaldamisel töökeskkonnast (respiraatorid) – Radioaktiivse saaste kõrvaldamiseks, nt tuumareaktorite ventilatsiooni õhust 6. Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega
Olenemata jõudude iseloomust, mis tingivad adsorptsiooni, saabub tahke ja gaasilise faasi küllaldase kestusega kontakti korral adsorptsioontasakaal, mida iseloomustab kindel seos adsorbeerunud aine massi X (gaasi g adsorbendi g kohta) ja sama aine kontsentratsiooni vahel gaasifaasis Y (gaasi g inertgaasi g kohta): X=A*Y1/n kus A ja n on katseliselt määratavad tegurid. Toodud seos vastab kindlale temperatuurile ja kujutab kõverat, mida nimetatakse adsorptsiooni isotermiks. Adsorbentidena kasutatakse aktiivsütt, silikageeli, alumogeeli, tseoliiti, diatomiiti, sünteesitud mikropoorseid vaike ja selektiivseid molekulaarsõelasid. Adsorptsiooni kasutatakse gaasi puhastamiseks: - eriti madalate jääkkontsentratsioonideni (10-1 - 10-3 ppm), näiteks lõhnade kõrvaldamiseks - kõrvaldatavate ainete utiliseerimiseks (lahustid) - mürkainete kõrvaldamisel töökeskkonnast (respiraatorid) - radioaktiivse saaste kõrvaldamiseks, nagu tuumareaktorite ventilatsiooniõhust.
- Kasutatakse o madalate jääkkontsentratsioonideni (lõhn) puhastamiseks o respiraatorid (mürkained) o radioaktiivsetest ainetest puhastamiseks o kõrvaldatavate ainete utiliseerimiseks (lahustid) o adsorbendid nt aktiivsüsi, silikageel, kaltsiumiühendid – sõmermaterjali või tolmuna o täidetud püst- või rõhtmahutid Adsorptsioon on gaasiliste lisandite sidumine teisest gaasist tahke ainega. Adsorbentidena kasutatakse sõmermaterjali või tolmu (nt aktiivsüsi, silikageel, kaltsiumiühendid jt), mis täidab rõht- või püstmahuteid. Meetodit kasutatakse õhu puhastamiseks madalate jääkkontsentratsioonideni (lõhnad), respiraatoritest, radioaktiivsetest saastest ja utiliseerimaks kõrvaldatavaid aineid (lahustid). 10 6. Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega
5. Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga Adsorptsioonil on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasilisest faasist tahkesse faasi. Adsorptsioon on üldiselt pöörduv protsess, st. neeldunud gaasilist komponenti võib tavaliselt eraldada tahkest ainest desorptsiooni teel. On teada, et adsorptsioon toimub nii elektriliste külgetõmbejõudude kui ka keemiliste jõudude toimel, mis tekivad vabade valentside olemasolul adsorbendi pinnal. Adsorbentidena kasutatakse aktiivsütt, silikageeli, alumogeeli, tseoliiti, diatomiiti, sünteesitud mikropoorseid vaike ja selektiivseid molekulaarsõelasid. Adsorptsiooni kasutatakse gaasi puhastamiseks: - eriti madalate jääkkontsentratsioonideni, näiteks lõhnade kõrvaldamiseks - kõrvaldatavate ainete utiliseerimiseks (lahustid) - mürkainete kõrvaldamisel töökeskkonnast (respiraatorid) - radioaktiivse saaste kõrvaldamiseks, nagu tuumareaktorite ventilatsiooniõhust.
Põhiline on, et kasutatud meetod, lisaks sellele, et kõrvaldab mükotoksiinist tuleneva ohu, ei kahjustaks sööda toiteväärtust, seeduvust või organoleptilisi omadusi ega mõjuks ise tervist kahjustvalt, lisaks peab meetod olema sedavõrd odav ning hõlpsasti kasutatav, et kulutused ei ületaks saastunud sööda asendamisega kaasneksid kulusid. Praeguseks leitud ning praktikas läbiproovitud mitmed efektiivselt mükotoksiinide sidujate või adsorbentidena toimivaid söödalisandeid, mis viivad toksiini looma organismist koos väljaheidetega välja ilma et see saaks mõju avaldada. Ainete detoksifitseeriva toime uurimine on komplitseeritud, sest in vitro hästitoiminud aine ei pruugi olla sama efektiivne in vivo. Laborkatsed jäävad oluliseks kriteeriumiks toksiinidesse toimivate ainete valiku sooritamisel, aga lõppjärelduste tegemisel tuleb arvestada lisaks välikatsetes saadud tulemusi (Diaz1 ja Smith, 2012).
annaabi.ee 
