68 0.28 0.275 0.27 (Po-P) 0.265 0.26 0.255 0.25 114 116 118 120 122 124 126 P/Vdes*(Po-P) Vmax on maksimaalne N2 ruumala, mis saab adsorbeeruda monomolekulaarses kihis Leian adsorbendi eripinna suuruse NA on Avogadro arv 6.02E+23 SN2 on adsorbeeruva gaasi pindala 1.62E-19 S Vmool on ühe mooli gaasi ruumala normaaltingimustel 22.4 m on adsorbendi mass 0.048 g b)BET eripinna määramine ühe mõõtmispunkti järgi Pr on mõõdetud lämmastiku osarõhk Pr = 89.75
lahuses: kui temperatuur langeb või elektrolüütide kontsentratsioon kasvab, väheneb difuusse kihi paksus ehk kaksikkiht "surutakse kokku". 3. Millega on määratud elektrilise kaksikkihi tiheda ja difuusse osa paksus? Osakese pinna elektrostaatiline potentsiaal (lahuse sisemuse suhtes) muutub adsorbses kihis 0-st d-ni ja difuusses kihis d-st nullini. Kui vastasioonid on polüvalentsed või pindaktiivsed, võib neid pinnale adsorbeeruda nii palju, et muutub osakese laengu märk - seega võivad 0 ja d olla erimärgilised (joonis 4a). Ka pindaktiivsed ko-ioonid võivad adsorbeeruda: sel juhul on d samamärgiline 0-ga, kuid absoluutväärtuselt suurem 4. Kuidas muutub potentsiaal kaugusega pinnast? 5. Elektrokineetiline potentsiaal (-potentsiaal)- on arvuliselt võrdne elektrilise potentsiaali väärtusega sellel kaugusel kolloidlahuse pinnast, kus algab dispersioonikeskkonna vedeliku liikumine kolloidosakeste suhtes
välispidiste ravimite puhul v/õ emulsioone, kuna vesi ja selles lahustunud preparaadid ei läbi nahka. Erütrotsüüdid moodustavad veres hüdrofoobse emulsiooni. Erütrotsüütide pinnale adsorbeeruvad elektrolüütide ioonid, amiinohapped, valgud. Need kõik annavad erütrotsüütidele negatiivse laengu. Kui haiguslike protsesside tulemusena suureneb veres mõnede valkude hulk, siis võivad need adsorbeeruda erütrotsüütidel, tõrjudes sealt välja juba olemasolevad ioonid, mille tulemusena summaarne laeng väheneb. Selletõttu kiireneb erütrotsüütide settimine ja arst ütleb et vere analüüsis on veresete suur. Parema kaubandusliku väljanägemise ja säilimise huvides pritsitakse puu- ja juurviljad emulsioonidega üle. 31. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid. Vahud on süsteemid, kus dispersioonikeskkonnaks on vedelik ning disperseks faasiks on gaas (g/v) .
Laeng võib tekkida erinevatel põhjustel: *Ionisatsioon. Kui kolloidosakese pinnal on näiteks happerühmi, jääb nende dissotsieerumisel pinnale negatiivne laeng; aluseliste rühmade korral positiivne laeng. *Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja (ajas muutumatu elektriväli) punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. *Ioonide adsorptsioon. Lahuses leiduvad ioonid võivad adsorbeeruda kolloidosakeste pinnale. Kui positiivseid ja negatiivseid ioone adsorbeerub erineval hulgal, on tulemuseks pinna laadumine. Kuna vesilahuses on katioonid tavaliselt rohkem hüdratiseeritud kui anioonid, on neil suurem tendents jääda lahusesse - seetõttu on ioonide adsorptsioonist tingitult osakeste pinnalaeng vesilahuses sagedamini negatiivne kui positiivne. Ionisatsiooni või ioonide erineva lahustuvuse tõttu juba laetud osakestele adsorbeeruvad eelistatult
Laeng võib tekkida erinevatel põhjustel: *Ionisatsioon. Kui kolloidosakese pinnal on näiteks happerühmi, jääb nende dissotsieerumisel pinnale negatiivne laeng; aluseliste rühmade korral positiivne laeng. *Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja (ajas muutumatu elektriväli) punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. *Ioonide adsorptsioon. Lahuses leiduvad ioonid võivad adsorbeeruda kolloidosakeste pinnale. Kui positiivseid ja negatiivseid ioone adsorbeerub erineval hulgal, on tulemuseks pinna laadumine. Kuna vesilahuses on katioonid tavaliselt rohkem hüdratiseeritud kui anioonid, on neil suurem tendents jääda lahusesse - seetõttu on ioonide adsorptsioonist tingitult osakeste pinnalaeng vesilahuses sagedamini negatiivne kui positiivne. Ionisatsiooni või ioonide erineva lahustuvuse tõttu juba laetud osakestele adsorbeeruvad eelistatult
Sellega koos aga Elektrolüütide A: A-d põhjustavad elektrostaatilised jõud. Ioonid koagulatsioon. Dispergeeritud faasi kontsentratsioon võib väheneb seebi lahustuvus vees. Selle ahela põhiomaduseks on adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on suspensioonides muutuda väga laiades piirides. Kontsentreeritud adsorbeeruda erinevatel pindadel. Seebi pesemisvõime on parim, kui laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius suspensiooni nimetatakse pastaks.Erinevalt solidest, sadenevad süsiniku aatomeid rasvhappe radikaalis on 11 -22. Lahustuvad on mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni suspensiooni osakesed seismisel välja Na,K-seebid. Na asemel võivad olla ka K ja NH3. K-seebid on
Viimaste hulka kuuluvad seebid, mis ongi poolkolloididest enamkasutatavad ained. Seebi all mõistetakse ühealuseliste rasvhapete metallisooli. Tehnilisest seisukohast on tähtsad vees lahustuvad naatrium- ja kaaliumseep. Seepide puhul tuleb meenutada veel kord difiilseid molekule. Polaarne rühm soodustab ühendi lahustumist vees. Mittepolaarse süsivesinikahela pindaktiivsus kasvab ahela pikkuse kasvuga. Sellega koos aga väheneb seebi lahustuvus vees. Selle ahela põhiomaduseks on adsorbeeruda erinevatel pindadel. Seebi pesemisvõime on parim, kui süsiniku aatomeid rasvhappe radikaalis on 11 -22. Lahustuvad on Na,K-seebid. Na asemel võivad olla ka K ja NH3. K-seebid on vedelad ja lahustuvad vees paremini. Seebi difiilne molekul ei tööta happelises lahuses. Karedas vees tekkivad Ca ja Mg soolid on vees lahustumatud mille tõttu seep ei pese Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena.
Analüüt kogutakse ja kaalutakse: 16 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 CO2+ 2NaOH Na2CO3 + H2O CaSO4(t) + H2O(g) CaSO4·H2O(t) Ebasoovitav nähtus on kaasasadenemine, kus ained, mis peaks sadestustingimustel lahustuma, sadenevad koos analüüdiga kaasa. Selle tulemusena võivad · moodustuda segakristallid · ained adsorbeeruda sademe osakese pinnal ja · võib esineda mehaanilist kaasahaaramist. 4 Instrumentaalmeetodid. Spektrofotomeetria Spektrofotomeetriat saab klassifitseerida erinevate omaduste järgi, näiteks Vastasmõju järgi: · kiirgusspektroskoopia - kiirguse ja aine vastasmõju uurimine · mass-spektromeetria laetud osakeste ja elektromagnetvälja vastasmõju Uurimisobjektidest tulenevalt: Molekulspektroskoopia
Koosneb 30-70% ulatuses peptidoglükaanist (kuni 40 kihti). Peptidoglükaanahelad võivad olla omavahel seotud peptiidahelatega, näiteks pentaglütsiiniga S. aureusel. G(+) bakterid on enamasti väga tundlikud beetalaktaamseteleantibiootikumidele. Teihhuhapped. Need on glütserool- või ribitoolfosfaadi polümeerid, kus hüdroksüülrühmadele liituvad mitmesugused radikaalid. Teihhuhapped ulatuvad välja raku pinnale ja on olulisteks antigeenseteks determinantideks. Neile võivad adsorbeeruda ka faagid. Teihhuhapped on negatiivse laenguga ja annavad raku pinnale negatiivse laengu. G(-) Rakukest on mitmekihiline. Peptidoglükaankiht on 1-3 kihiline ja moodustab vähem kui 10% rakukesta massist. Peptidoglükaanis on tetrapeptiidid seotud otse. Rakukestas on lisakiht- välismembraan, milles on spetsiifiliseks komponendiks lipopolüsahhariidid. Lipopolüsahhariidide erinevused annavad bakteritele erinevad seroloogilised omadused.
l Polüpropüleen 47 - 74 86 PET 26 56 61 75 Nailon 18 57 57 71 Pindpinevus määrab pindade võime teineteisega kontakteeruda (ühineda). Pindaktiivne aine (PAA) (seebid, sünteetilised pesuained) on selline aine, millel on võime adsorbeeruda õhk/vesi ja vesi/tahke aine piirpinnal. PAA mõjutab pinna aine molekulide vastastikust toimet ja seetõttu alandab pindpinevust. Tahked pinnad muutuvad seetõttu märgatavalt hüdrofiilsemaks. Isegi väikestes kogustes põhjustavad PAA-d paljudes protsessides suurt pindpinevuse langust. Sellel nähtusel põhinebki pesemine: PAA toimel aluspinna hüdrofiilsus kasvab, eemaldatava aine (saasteaine) märgamisvõime kahaneb ja selle eemaldamine kergeneb.
Lipoteihhuuhapetest, mis seostuvad ka membraani lipiidkihiga. Vähesel määral periplasmat. Teihuuhapped (teichoic acid) on glütserool- või ribitoolfosfaadi polümeerid. Monomeeride vahel fosfodiestersidemed. Kovalentselt seotud peptidoglükaani muraamhappe jäägiga. Lipoteihhuhapped on seotud rakumembraani lipiidkihiga. Teihhuhapete vabadele hüdroksüülidele seostuvad mitmesugused jäägid, nagu suhkrud ja aminohapped. Ulatuvad välja raku pinnale, neile saavad adsorbeeruda faagid- ,,tutvustavad" rakku immuunsüsteemile. 25 Negatiivse laenguga ja annavad raku pinnale negatiivse laengu. Osalevad ka patogeensetel bakteritel seostumisel inimese kudedega. Kasvavas rakus toimub pidevalt vana peptidoglükaani hajus lõhkumine ja uue sünteesitava materjali vahele paigutamine. G(+) bakteritel toimub see kasv ilmselt seest väljapoole: välimised kihid lüüsitakse, seespoolt sünteesitakse juurde uusi kihte.
annaabi.ee 
