Baseerimisega adresseerimine arvutatakse aadress summana baasregistri väärtusest ja nihkest, mis antakse koos käsukoodiga. Baasregistris on pikk mäluaadress, indeks lühem. Selline adresseerimine võimaldab teatud elemendile andmestruktuurist juurdepääsu andmebaasi alguse suhtes. Indekseerimisega adresseerimine leitakse aadress summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säilitavast indeksist. Kasutamine analoogiliselt baseerimise adresseerimisega. Baseerimisega ja indekseerimisega adresseerimine aadress leitakse kahe registri väärtuste summeerimisel. Ühes neist registritest on baasaadress ja teises indeks. Suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele. Võimaldab programmis tsüklites liikuda nihke võrra edasi või tagasi. 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Passiivmaatriks ja aktiivmaatriks.
väärtusest ja nihkest, mis antakse käsukoodiga. Baasregistris on pikk mäluaadress, indeks võib olla lühem. Nihe võib olla märgiga arv. Baas otsustab tavaliselt andmestruktuuri algusele ja indeksiga valitakse teatud kirje. Indekseerimisega adresseerimine – aadress leitakse summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säilitatavast indeksist. Kaasas olev aadress on pikk aadress. Kasutamine analoogiline baseerimisega adresseerimisega. Baseerimise ja indekseerimisega adresseerimine – aadress leitakse kahe registri väärtuste summeerimisel. Ühes neist on baasaadress ja teises indeks. Juurde võidakse liita veel koodiga koos olev nihe. Suhteline adresseerimine – käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele. Võimaldab liikuda tsüklites nihke võrra edasi või tagasi. Võimaldab laadida programmi mälus suvalisse kohta. 3
võrke nagu näiteks mitme protsessoriga süsteemides protsessorite omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse). Kõige kiirem variant. Väljundpordis kasutatakse samamoodi pakettide ootelejätmist (queueing), kui väljundi liini kiirusest ei piisa. Probleemid samad mis sisendi puhul (viide, andmekaod). 25 36. Ipv4 ja Ipv6 IP on võrgukihi protokoll, mis tegeleb loogilise adresseerimisega. IP'd on mõeldud võrguliideste tuvastamiseks (arvutitel on neid tavaliselt üks ja ruuteritel mitu). IPv4 iga IP on 32 bitti (4 baiti) pikk ja seetõttu on aadresse kokku 232. IP aadress kirjutatakse kümnendnumbritega ja iga bait eraldatakse punktiga. IP-aadress koosneb kahest osast: vanemat järku (vasakpoolsed) bitid määravad võrguosa ning nooremad hostiosa. Võrguosa identifitseerib alamvõrgu ja hostiosa identifitseerib konkreetse masina selles alamvõrgus. Näide: aadress 223.1.1
ruuteris kasutatakse 1Gb/s siini). 3)Läbi interconnection networki (eestikeelset vastet ei tea; mõeldud on selliseid võrke nagu näiteks mitme protsessoriga süsteemides protsessorite omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse). Kõige kiirem variant. Väljundpordis kasutatakse samamoodi pakettide ootelejätmist (queueing), kui väljundi liini kiirusest ei piisa. Probleemid samad mis sisendi puhul (viide, andmekaod). 36. Ipv4 ja Ipv6 IP on võrgukihi protokoll, mis tegeleb loogilise adresseerimisega. IP'd on mõeldud võrguliideste tuvastamiseks (arvutitel on neid tavaliselt üks ja ruuteritel mitu). IPv4 iga IP on 32 biti (4 baiti) pikk ja seetõttu on aadresse kokku 232. IP aadress kirjutatakse kümnendnumbritega ja iga bait eraldatakse punktiga. InterNIC Registration Service registreerib internetiaadresse neljast klassist: A-klass), mis on mõeldud suurtele võrkudele ja toetab 16 miljonit hosti; B-klass), mis on mõeldud
Kiiruse määrab siinikiirus (näiteks mõnes Cisco ruuteris kasutatakse 1Gb/s siini). 3) Maatriksi kujul toimuv - kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada. Kõige kiirem variant. Väljundpordis kasutatakse samamoodi pakettide ootele jätmist (queueing), kui väljundi liini kiirusest ei piisa. Probleemid samad mis sisendi puhul (viide, andmekaod). 36. Ipv4 ja Ipv6 IP on võrgukihi protokoll, mis tegeleb loogilise adresseerimisega. IP’d on mõeldud võrguliideste tuvastamiseks (arvutitel on neid tavaliselt üks ja ruuteritel mitu). IPv4: 32 bitti (4 baiti) pikk ja aadresse kokku 232. IP aadress kirjutatakse kümnendnumbritega ja iga bait eraldatakse punktiga. IPv4 aadresse on neljast klassist: A-klass - mõeldud suurtele võrkudele ja toetab 16 miljonit hosti; B-klass - mõeldud keskmise suurusega võrkudele ja toetab 65000 hosti;
teiste lüüsruuteritega inter-AS protokolli alusel. Samuti on see lüüs vastutav ruutimise eest väljapoole AS’i. Intra-AS ruutimine – tuntud ka Interior Gateway Protocols (IGP) protokolliperel põhineva ruutimisena. Tuntumad IGP’dest – RIP, OSPF, IGRP. Sisuliselt on protokollivalik jäetud konkreetse võrgu administraatorile. 34. Ipv4 IP on võrgukihi (OSI mudeli kolmanda kihi) protokoll, mis tegeleb loogilise adresseerimisega ning paketihaldusega. IP aadress on võrguinterfeisside tuvastamiseks ja unikaalseks identifitseerimiseks võrgus. Ühel hostil või ruuteril võib olla mitu interfeissi ja seetõttu ka mitu IP-aadressi. Näiteks ruuteritel on tüüpiliselt 2 aadressi, üks nn „sisevõrgu” ja üks „välisvõrgu” jaoks. Internet on jagatud isoleeritud alamvõrkudeks, mis on omavahel 20 ühendatud ruuteritega
Voo juhtimine tähendab saatja ja vastuvõtja vahelist voogu. Voo juhtimine tegeleb iga andmevooga eraldi. Võrgu koormuse reguleerimine tegeleb kõikide andmevoogudega korraga. Eesmärk on, et arvutist ei läheks võrku rohkem andmeid, kui see võrk suudab vastu võtta. Rakendused, mis nõuavad andmete 100%-list kohaleminekut, need kasutavad TCP protokolli. UDP ja TCP ei taga ajalisi garantiisid ega võrgu läbilaskevõimet. Transpordikiht tegeleb paketi formeerimisega, adresseerimisega (pordi numberid) ning töökindluse tagamisega (jälgib andmevoogu ja tegeleb vigade avastamise ja parandamisega). Transpordikihis adresseeritakse rakendusi pordinumbrite järgi. Transpordikihi puhul räägime pakettidest, kui segmentidest. Multipleksimine rakenduskihi ja transpordikihi mõttes - erinevate rakenduste käest tulevad andmed transpordikihi kätte ja transpordikiht toimetab need andmed teise otspunkti ning teises otspunktis jagab need laiali.