20. Kalevipoja säng tüüpi linnus Linnuse rahvapärane nimetus, kui külgedelt kaitsesid järsud nõlvad ning vallid ja kraavid rajati vaid otstele. 21. Ringvalllinnus Linnused, mis on tasasel maal ja ümber selle kuhjati kunstlik vall. 22. Ruunikivi annab infot viikingite elu kohta.Mälestuskivi.Kivile graveeriti peale ruunikirjas. 23. Tsuudid eestlaste läänemeresoomlaste nimetus Venemaal 24. Adramaa maamõõduühik Eestis.Muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga. 25. Kaheväljasüsteem, kolmeväljasüsteem Ühele poole külvati vili, teine põllu pool puhkas. 26. Alepõld Põld, kus mets raiuti maha, seejärel põletati ja tuhka külvati seemned. 27. Suitsutuba/rehielamu Eestlaste elamu. Väike palkidest hoone, mida köetiilma korstnata kerisahjuga. Seal kuivatati ka vilja. 28. Vahetuskaubandus Kaup vahetati kauba vastu. 29. Vahenduskaubandus Kaup osteti edasi müügiks
Eestlased muinasaja lõpul. Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste elus tähelepanuväärseks tõusuajaks. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes. Muinasaja lõpul elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Peamine tegevusala oli maaharimine. Kui varem kasvatati enam otra, siis alates 11.sajandist levis talirukis. Maa suurust arvestati adramaades. Adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Tavaliselt oli talupere valduses üks adramaa, rikkamatel ka enam. Koos talirukkiga tuli põlluharimisse ilmselt nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Põlluharimise kõrvalt tegeleti ka loomapidamisega. Kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu hangiti ikka veel ka küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsamesindusel. Mett
29. Reformatsioon- usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usuuuendusliikumine. Reformatsiooni käigus lõid mitmed maad Lääne-, Kesk- ja Põhja-Euroopas katoliku kirikust lahku 30. Pildirüüsted-reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid ja avaldati toetust usupuhastusele 31. Mõis-suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad 32. Adramaa- maamõõduühik,adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga 33. Vakuraamat-raamat, kuhu kanti sisse talupoegade kohustused mõisa vastu. 34. Pärisorjus-talupoegade sõltuvus isandast, talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas ja oli kohustatud täitma isanda heaks mitmesuguseid koormisi 35. Sunnismaisus-talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada, st talupojad olid kinnistatud maa külge, mida nad harisid 36
laiusega 1-2 meetrit ja pikkusega 2-3 meetrit. Kääpad Keskmisel rauaajal ja viikingiajal levisid esmajoones Kagu-Eesti idaosas liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhtelisest väheste panustega. Maakond Kihelkonnad liitusid ja tekkisid maakonnad. Neid oli kaheksa: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad. Adramaa adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Mitmeväljasüsteem muinasaja lõpul tuli Eestisse kolmeviljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas jäi kesaks. Hiis eesti rahvuspärimustes looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut. Animism hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (taevas, maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. 2
Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles. põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres, levis Ida-Eesti voortel. hajaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal, levis Lõuna-Eesti kuppel- maastikul. katapult - kiviheitemasin
Andideks olid enamasti piik, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel päevadel loomad. 2. Eestlased muinasaja lõpul Muinasaja lõpusajand oli eestlaste jaoks märkimisväärselt hea. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes. Paljud keskajal tuntud külad oli, siis juba olemas. Muinasajalõpul elas Eestis vähemalt 150 000 inimest. Elatus aladeks oli peamisel maaharimine, mis oli selle aja kohta kõrgel tasemel. Põhiliset kasvatati talirukist. Maa suurust arvestati adramaades. Adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga (põllutööriist, millega küntakse põldu). Koos talirukkiga tuli uus põlluharimise viis nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talirukis, teisele rukis ja kolmas oli kesaks. Põlluharimise kõrvalt tegeldi loomapidamisega. Kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu hangiti ikka veel ka küttimise ja kalapüügiga. Tähtis oli ka metsamesindus.
Mõisate rajamisele andis hoogu üha suurenev viljanõudlus kodumaa linnades ja Lääne-Euroopas. Ühelt poolt saadi uusi mõisamaid kasutamata maade ülesharimise kaudu, teisalt võeti ära ka üksikute talude ja isegi tervete külade maid, mis tekitas kibestust maarahva seas. Mõisate laienedes järgnevail sajandeil muutusid need meie maaelu keskusteks. 14-15. sajandil oli Harjus-Virus mõisate keskmiseks suuruseks 12 adramaad, talu tavaline suurus oli üks adramaa. Adramaaks loeti ala, mida talupere suutis harida ühe hobuse ja adraga. Mõisnike kui läänimeeste maid haris talupoeg oma veoloomade ja riistadega. Suuremad linnused ehitati kindlusteks, mille ümber kujunesid linnad ( Tallinn, Tartu, Viljandi jt ). Nende kõrval ehitati Kesk-Euroopa eeskujul tihe võrk kohalikke losse, kaitseks nii põlisrahva eest kui ka teiste maahärrade ja suurnike võimu-ja vallutusihade vastu. Nende ehitamist juhtisid enamikus