Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.2.2 Joon. 10.2.3. Ankrute tüüpe: ülareas vasakult admiraliteediankur, Matrossovi ankur, Danforti ankur; keskmises reas vasakult Halli ankur, Pulanker-tüüpi ankur, seenekujuline ankur, konks- ankur (draag); alumises reas
kiirusega 8 m/min. Ankru alla laskmisel väikesel sügavusel (~40m.) lahutatakse ketitrummel võllist ja tema põõrlemiskiirust (ankru langemiskiirust) reguleeritakse lintpiduriga. Suuremate sügavuste korral lastakse ankur vette ühendatud ketitrumliga mootori abil. 3 Ankru põhiosadeks on massiivne terasest säär ja merepõhja haakuvad käpad. On olemas toega (tokiga) ja toeta ankurid. Toega ankur on näit. admiraliteediankur. Toeta ankrud, n.n. patentankrud on põõrduvate käppadega, tuntuim neist on Halli ankur. Erinevatel patentankrutel on sääre ja käppade vaheline nurk erinev. Olenevalt ankru konstruktsioonist võib see olla 35º 45º mõlemale poole, Halli ankrul on see 45º. Ankruid liigitatakse eesmärgi järgi vööris peaankur ja ahtris abi- ehk stoppankur. Varpankruid kasutatakse haalamiseks ja madalikult vabanemiseks, veetakse vajalikku kohta paadi või kaatriga.
laevasuurtükkidele ka teinegi rikkalik kollektsioon - kokku 24 mitut tüüpi ankrut. Kõige vanemad neist on mitmesuguses suuruses viis kahekäpalist ankrut. Nende algupärased puidust risttoed on aeg hävitanud. Selline ankrutüüp oli suuremate muutusteta kasutusel aastasadu, seetõttu on nende vanust ja päritolu väga raske määrata. Ligilähedaselt sarnane ankrutüüp, kuid rauast risttoega, nn. admiraliteediankur, pärineb hoopis hilisemast ajast ja on kasutusel veel tänapäevalgi. Neid on ekspositsioonis erinevas suuruses seitse. Eesti Meremuuseum Kahekäpaliste ankrute uue põlvkonna moodustavad nn. patentankrud, millistest on eksponeeritud kolm Halli ankrut, neli erinevas suuruses Matrossovi ankrut ja üks Briti AC-14 tüüpi sõjalaevaankur. Omaette ankrutüübiks on tragiankur. Neist on kollektsioonis kaks neljakäpalist ja kaks viiekäpalist. Tänapäeval tragiankruid enam ei kasutata.
mitut tüüpi ankrut. Kõige vanemad neist on mitmesuguses suuruses viis kahekäpalist ankrut. Nende algupärased puidust risttoed on aeg hävitanud. Selline ankrutüüp oli suuremate muutusteta kasutusel aastasadu, seetõttu on nende vanust ja päritolu väga raske määrata. Ligilähedaselt sarnane ankrutüüp, kuid rauast risttoega, nn. admiraliteediankur, pärineb hoopis hilisemast ajast ja on kasutusel veel tänapäevalgi. Neid on ekspositsioonis erinevas suuruses seitse. Kahekäpaliste ankrute uue põlvkonna moodustavad nn. patentankrud, millistest on eksponeeritud kolm Halli ankrut, neli erinevas suuruses Matrossovi ankrut ja üks Briti AC-14 tüüpi sõjalaevaankur. Omaette ankrutüübiks on tragiankur. Neist on kollektsioonis kaks neljakäpalist ja kaks viiekäpalist. Tänapäeval tragiankruid enam ei kasutata.
ankru- masina(te)st. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum keti- kast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut üks sama suur ankur varuks. Mõnel laeval võib olla varustuses ka abiankruid, mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtu asendis peaankrutel seismise ajal. Niisugune võib olla peamiselt ahtris kasutatav stoppankur, mille mass on 1/3 peaankru massist, ja väike verpankur, massiga ½ stoppankru massist. Ankrute tüüpe: admiraliteediankur, Matrossovi ankur, Danforti ankur; Halli ankur, Pulanker-tüüpi ankur, seenekujuline ankur, konksankur (draag); suure hoidejõuga spetsiaalsed ankrud; Ankrud: tokita ankrud: Krusoni ankur, "Junnon"-tüüpi ankur, "Baiers-Britannic"- tüüpi ankur, Tailori ankur, Specki ankur; Matrossovi ankur, Danforti ankur, Kursoni ankur, Haini ankur, Stevini ankur, Stocksi ankur. Ankrut ühendab laevakerega ankrukett, mis kinnitub kere külge erilise seadme keti- halsi abil
masina(te)st. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum keti- kast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut üks sama suur ankur varuks. Mõnel laeval võib olla varustuses ka abiankruid, mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtu asendis peaankrutel seismise ajal. Niisugune võib olla peamiselt ahtris kasutatav stoppankur, mille mass on 1/3 peaankru massist, ja väike verpankur, massiga ½ stoppankru massist. Ankrute tüüpe: admiraliteediankur, Matrossovi ankur, Danforti ankur; Halli ankur, Pulanker-tüüpi ankur, seenekujuline ankur, konksankur (draag); suure hoidejõuga spetsiaalsed ankrud; Ankrud: tokita ankrud: Krusoni ankur, "Junnon"-tüüpi ankur, "Baiers-Britannic"-tüüpi ankur, Tailori ankur, Specki ankur; Matrossovi ankur, Danforti ankur, Kursoni ankur, Haini ankur, Stevini ankur, Stocksi ankur. Ankrut ühendab laevakerega ankrukett, mis kinnitub kere külge erilise seadme keti- halsi abil
ankru- masina(te)st. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum keti- kast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut üks sama suur ankur varuks. Mõnel laeval võib olla varustuses ka abiankruid, mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtu asendis peaankrutel seismise ajal. Niisugune võib olla peamiselt ahtris kasutatav stoppankur, mille mass on 1/3 peaankru massist, ja väike verpankur, massiga ½ stoppankru massist. Ankrute tüüpe: admiraliteediankur, Matrossovi ankur, Danforti ankur; Halli ankur, Pulanker-tüüpi ankur, seenekujuline ankur, konksankur (draag); suure hoidejõuga spetsiaalsed ankrud; Ankrud: tokita ankrud: Krusoni ankur, "Junnon"-tüüpi ankur, "Baiers-Britannic"- tüüpi ankur, Tailori ankur, Specki ankur; Matrossovi ankur, Danforti ankur, Kursoni ankur, Haini ankur, Stevini ankur, Stocksi ankur. Ankrut ühendab laevakerega ankrukett, mis kinnitub kere külge erilise seadme keti- halsi abil
annaabi.ee 
