Notar. 9.juuli 1889 oli kohtureform. Ringkonnakohus Riias ja Tallinnas (Apellatsioon Peterburi kohtupalatisse, Kassatsioon Senatisse). Koosnes ringkonnakohtu prokurörist, rahukogust (+ kinnistusosakond), rahukohtunikust, kohtupristavist, vannutatud advokaadist ja notarist. Ringkonnakohus kubermangu kõrgema astme kohus.(1889-1918) Loodi ülevenemaalise 1864 a kohtuseaduse alusel Baltikumikohtureformiga 1889. Oli jaotatud 4ka osakonnaks: tsiviilasjade, kriminaalasjade, registreerimis- ja administratiivosakond.. Rahukohtunik esimese astme kohtunik väiksemate tsiviil-, kriminaal- ja administratiivasjade arutamiseks. (1889-1918) Prokurör keskvõimu esindajad kubermangus, kes jälgisid seaduste täitmist administratiiv ja kohtuasutustes. (1783-1889) prokuröri tegevust reguleerisid Venemaa üldised seadused. Ametisse määras, vallandas ja kohtulikult karistas neid Senat. Prokurörile allusid: kubermanguasjurid, üks kohtu- ja teine administratiivasjade jaoks; eestimaal
menetlus, tõendused, asjade sisuline otsustamine, kaebamine astmelises korras, otsuste muutmisest ametikohustuslikult, tähtaegade ennistamine, asja uuendamine, menetluskulud, korraldustrahvid, otsuste täitmine, rahvusvaelise õiguse normide ja vastastikkuse kohaldamine. Halduskohtud (taas)loodi Eestis koos iseseisvuse saavutamisega juba 1993. a. Halduskohtumõistmise traditsioon ulatub aga juba esimese EW ajajärku. Nii loodi näiteks Riigikohtu juurde administratiivosakond, kellele allusid esimese ja viimase astmena kaebused ministeeriumite, nende osakondade ja teoste kõrgemate administratiivasutuste tegevuse peale, samuti revisjonkaebused ja -protestid I astme kohtute otsuste peale haldusasjades ning revisjonkaebused ja -protestid rahukogude ja rahukohtunike peale. 4 Riigi- ja haldusõigus
Põhja panevat sisulist landmark otsust ei ole neilt kuulda olnud. (Tsehhi). Pärast II MS: Saksamaal Karlsruhe. Konstitutsioonikohus asub selle tehinslinna mõisapargis. 1951 alustas tööd, euroopa mõjukaim kohus 20ndal sajandil tänapäevani välja. Rohkem õigusfilosoofiat kui mõnes raamatukogus. Itaalias ka mõjukas, aga mitte nii hea kvaliteediga ja mõjukas kui Saksa oma. Neilt on ka olulisi lahendeid tulnud. Eesti: 1920 esimene põhiseadus. Meil oli administratiivosakond, mis ütles et eesti kohtutel tuleb jätta kohaldamata seadus kui leitakse, et see on ps-ga vastuolus 1927. Kas seda saab juba lugeda PS järelvalve alguseks? Riigikohus ei tunnistanud vaikiva ajastuni ühtegi seadust põhiseaduse vastaseks. Sisulist ps järelvalvet 20-30ndate esimeses pooles ei olnud. Madis loeb alguseks 1933 kui alustas riigikohus muuhulgas ka ps järelvalve kohtuna selle seaduse järgi. Esimene kaasus on 05.05. 1993. Tehti Tallinnas
samuti nende valitsuste ja komisjonide määruste ning üksikute valitavate ametiisikute tegevuse peale. Kohus koosnes kohtu esimehest, osakondade esimeestest ja liikmetest. Ringkonnakohus oli kollegiaalkohus, mis arutas ja otsustas kohtuasju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Ringkonnakohus jagunes nii I kui II astmes arutatavate asjade järgi kriminaal- ja tsiviilosakondadeks, I astmes võis lisaks veel olla administratiivosakond. Edasikaebused ringkonnakohtute I astme otsustele olid suunatud Kohtukotta nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades asja uuesti arutamiseks ja otsustamiseks. Administratiivasjades läksid edasikaebused aga revisjoni korras otse Riigikohtusse, kus otsust võidi muuta või see tühistada ning asi tagasi saata uueks arutamiseks teises kohtu koosseisus. Ringkonnakohtu otsuste peale, mis olid tehtud II astme kohtuna, võis esitada edasikaebusi kassatsiooni korras Riigikohtusse.
samuti nende valitsuste ja komisjonide määruste ning üksikute valitavate ametiisikute tegevuse peale. Kohus koosnes kohtu esimehest, osakondade esimeestest ja liikmetest. Ringkonnakohus oli kollegiaalkohus, mis arutas ja otsustas kohtuasju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Ringkonnakohus jagunes nii I kui II astmes arutatavate asjade järgi kriminaal- ja tsiviilosakondadeks, I astmes võis lisaks veel olla administratiivosakond. Edasikaebused ringkonnakohtute I astme otsustele olid suunatud Kohtukotta nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades asja uuesti arutamiseks ja otsustamiseks. Administratiivasjades läksid edasikaebused aga revisjoni korras otse Riigikohtusse, kus otsust võidi muuta või see tühistada ning asi tagasi saata uueks arutamiseks teises kohtu koosseisus. Ringkonnakohtu otsuste peale, mis olid tehtud II astme kohtuna, võis esitada edasikaebusi kassatsiooni korras Riigikohtusse.
annaabi.ee 
