ehitusega“. Firma on laienenud ka Lätti ja Leetu. Kes on Eesti TOP 3 rikkamat naist aastal 2015? • Tatjana Liksutova: • Vanus: 36 • Vara väärtus: 85 700 000 • Ettevõte: Transgroup Invest • Evelyn Tihemets • Vanus: 32 • Vara Väärtus: 56 000 000 • Ettevõte: Pro Kapital • Galina Ignatenko • Vanus: 57 • Vara väärtus: 31 300 000 • Ettevõte: Eesti mereagentuur Millega tegelevad TOP3 ettevõtet? • Transgroup Invest- Ehitab äri-, büroo- ja administratiivhooneid ning pakub rentida peamajas büroopindu. • Arhitekt: Urmas Lõoke. • Pro Kapital- Ehitab suuremahulisei äri- ja elamispindu Eestis, Lätis, leedus ja Saksamaal. • Ettevõte alustas aastal 1994 ja on siiamaani viinud läbi 20 arendusprojekti, ca. 180 000 ruutmeetri väärtuses. Elamusarendu s Ärikinnisvara Hotellid Millega tegelevad TOP3 ettevõtet?
peaaegu tühi. Suur osa linnast hävines, ülikool ja veetorn olid ühed vähesed hooned, mille õhkulaskmist õnnestus takistada. 1949. Aasta märtsiküüditamise ajal viidi Tartust Siberisse 700 linlast. 1956. aastal toodi tagasi neli viiendiku küüditatud ja ellujäänud poliitvangidest. (Salupere 2004: 37) Linnas algas hoogne ehitustöö, mis tõi kaasa elamuehituse kandumise linnaservadesse. Ehitati elamispinda, tervishoiu- ja haridusasutusi, tootmispindu, administratiivhooneid, töölissööklaid, lasteaedu ja klubisid. (Salupere 2004:39) 6 2. Tartu Ülikool Tartu ülikool on üks kolmest Põhja-Euroopa vanimast kõrgkoolist, mis kõik said asutatud kunagises Rootsi riigis. Toome nõlval Jakobi tänava ääres, kus 1585 asus jesuiitide kolleegium, tegutses 1630 avatud Tartu gümnaasium, mis vähem kui kahe aasta pärast muudeti ülikooliks
katsesovhoosi administratiivhoonena. Katsesovhoos rajati kuna sovhoos vajas ametiruume juhtkonnale ja spetsialistidele. Projektis nimetati hoonet katsejaamlabortooriumiks, et tagada kiirem rahastamine, kuna keskushoone ehitamine oleks tähendanud keerukamat bürokraatiat. Hoone ehitas Tartu Üldehitustrust Jaak Kalmu juhtimisel. Alates 1992. aastast seisab hoone tühjana ja laguneb. Kolhooside loomise järel hakati maapiirkondades välja kujundama keskasulaid ning nendesse rajama administratiivhooneid. Keskusehoonetes paiknes ühismajandite administratsioonile lisaks tihti veel muid funktsioonening kolhoosikorra edenedes kujunes nendest üks peamisi kolhooside arhitektuurse eneseväljenduse objekte. Võimaluseö telliti oma keskushoonele eriprojekti. Algselt oli Laeva sovhoosi keskusehoone planeeritud mahukamana, hoone tagumises osas jäi välja ehitamata katlamaja. Hoone esindab 1970. teisele poolele omast ratsionaalset nõukogude modernismi, millele on omane
administratiivhoonena. Katsesovhoos rajati kuna sovhoos vajas ametiruume juhtkonnale ja spetsialistidele. Projektis nimetati hoonet katsejaamlabortooriumiks, et taga kiiremm rahastamine, kuna keskushoone ehitamine oleks tähendanud keerukamat bürokraatiat. Hoone ehitas Tartu Üldehitustrust Jaak Kalmu juhtimisel. Alates 1992. aastast seisab hoone tühjana ja laguneb. Kolhooside loomise järel hakati maapiirkondades välja kujundama keskasulaid ning nendesse rajama administratiivhooneid. Keskusehoonetes paiknes ühismajandite administratsioonile lisaks tihti veel muid funktsioonening kolhoosikorra edenedes kujunes nendest üks peamisi kolhooside arhitektuurse eneseväljenduse objekte. Võimaluseö telliti oma keskushoonele eriprojekti. Algselt oli Laeva sovhoosi keskusehoone planeeritud mahukamana, hoone tagumises osas jäi välja ehitamata katlamaja. Hoone esindab 1970. teisele poolele omast ratsionaalset nõukogude modernismi, millele on omane uusfunktsionalistlik vormikeel
22 alevit, 641 külanõukogu. Uute rajoonikeskuste paikapanemisel arvestati ühelt poolt teadlaste soovitustega, kuid samas ei olnud paljud rajoonikeskused loomulikud piirkonnakeskused. Lisaks tõi reform kaasa ka kultuurilist kahju, sest loobuti ajaloolistest kohanimedest. Kasvas ka bürokraatia maal, mis omakorda suurendas Nõukogude võimu kulusid haldusstruktuuri ülalpidamiseks. Uueks keskuseks saamine andis piirkonnale majandusliku impulsi – hakati ehitama rajoonikeskusele vajalikke administratiivhooneid, mitmete keskuste puhul ei oleks ilma selleta mingit ehituslikku arengut toimunud. Oblastieksperiment 1952-1953. Karotamm leidis, et oblasteid pole vaja (1949.) Eksperimenti hakatakse realiseerima 3. mail 1952. aastal kui võeti vastu seadus oblastite loomise kohta ENSVs. Loodi kolm oblastit: Pärnu, Tartu ja Tallinn. Samaaegselt loodi ka Läti NSVs, Leedu NSVs olid oblastid loodud juba 1950. aastal. Moskva jaoks oli oluline, et kogu NSVLi territoorium oleks unifitseeritud
ning rutiinsete protseduurireeglite abil. Praegu on kadumas ettevõtte struktuur, kus tippjuht valitseb laia keskastme juhtide ringi ning need veelgi laiemat tööliste hulka. Püramiiditaoline jäik struktuur ei võimalda ettevõttel piisavalt kiiresti reageerida muutuvatele turunõuetele, avastada uusi võimalusi ja neid operatiivselt kasutada. Kitsa sortimendiga masstootmine eeldas suuri kapitalimahutusi – tehaseid, sisseseadet, administratiivhooneid ning arvukalt töölisi. Uues dünaamilises majanduskeskkonnas domineerib tootmis-, lao- ja kontoripindade rentimine, tootmistehnika liisimine ning ajutise tootmispersonali palkamine. Reglementeeritud võimupiiridega tootmisjuhtide asemel väärtustatakse ettevõtetes üha rohkem kolme gruppi inimesi – probleemide äratundjaid, probleemide lahendajaid ja strateegilisi vahendajaid, kes peavad tagama vajaliku paindlikkuse. Täpselt reglementeeritud tööjaotuse ja ülesannetega
annaabi.ee 
