Vürst Magnus Barclay de Tolly (17971871), kaardiväepolkovnik ja keisri tiibadjutant, Jõgeveste, Keeri, Stalbe ja Uniküla mõisnik, suri lastetult. . Sõjaväeline karjäär Tegelikku sõjaväeteenistust alustas Michael Andreas 1776. aastal Pihkva karabinjeeripolgus juba vahtmeistri auastmes; 1778 ülendati ta kornetiks. 1783. aastal nimetati ta Liivimaa diviisi ülema kindralmajor Reinhold Ludwig von Patkuli adjutandiks. 1786 viidi ta porutsiku auastmes üle Soome jäägrikorpuse 1. pataljoni. 1788. aasta jaanuaris määrati ta Anhalt-Bernburgi printsi, kindralporutsik Victor Amadeusi (17441790) adjutandiks kapteni auastmes. Sama aasta detsembris sai Barclay de Tolly 2. järgu majori auastme ning viidi üle Izjumi polku. 1790. aastal ülendati ta 1. järgu majoriks ning viidi üle Tobolski jalaväepolku.
Margaretha Elisabeth von Smitteni pojana. Alates 3. eluaastast kasvatas Michael Andreast tema sõjaväelasest tädimees. 1767. aastal pani tädimees ta kirja Novotroitski kürassiiripolku, mille ülem oli ta onu. Tegelikku sõjaväeteenistust alustas Michael Andreas 1776. aastal Pihkva karabinjeeripolgus juba vahimeistri auastmes ning ülendati 1778 kornetiks. 1783. aastal nimetati ta Liivimaa diviisi ülema kindralmajor Reinhold Ludwig von Patkuli adjutandiks. 1786. viidi ta üle soome jäägrikorpuse 1. pataljoni. 1788. aasta jaanuaris määrati ta AnhaltBernburgi printsi, Victor Amadeusi adjutandiks kapteni auastmes. Sama aasta detsembris sai Barclay de Tolly 2. järgu majori auastmen ning viidi üle Izjumi polku. 1790. aastal ülendati ta 1. järgu majoriks ning viidi üle Tobolski jalaväepolku. Michael Andreas Barclay de Tolly paistis vapruse ja andekusega silma Vene- Türgi sõjas ning Vene- Rootsi sõjas
aastal kinnitas sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner Soomusrongide Divisjoni ajutise koosseisu, kusjuures divisjoni ülem sai diviisiülema õigused administratiiv- ja distsiplinaaralal. Operatiivselt allusid soomusrongid jalaväediviisi ülematele, kelle vastutusalas nad parasjagu asusid. Pärast Karl Partsi haavatasaamist 23. jaanuaril 1919. aastal asus soomusrongide juhi kohuseid täitma kapten Anton Irv. Soomusrongide Divisjoni staabi formeeris kapten Johannes Poopuu, Divisjoni adjutandiks määrati alamleitnant Johannes Eisenberg ja varustusülemaks sõjaväeametnik Mihkel Piperal. Pärast Anton Irve surma sai Soomusrongide Divisjoni ülemaks uuesti Karl Parts. 23. augustil 1919. nimetati Soomusrongide Divisjon ümber Soomusrongide Diviisiks. Muutus oli pigem vormiline. Diviisi ülemaks jäi edasi Karl Parts ja staabiülemaks Johannes Poopuu. Diviisiülema abiks nimetati Arnold Hinnom. Vabadussõja jooksul formeeriti Eestis ühtekokku 6 laiarööpalist ja 5 kitsarööpalist
Ualele kuulus terve hulk lõbustusasutusi ja just seal teeniski Alphonse Capone endale kannuseid. Seal sai ta tunda ka esimest kaotusekibedust. Nimelt oli üks külastaja, keda ta tahtis välja visata, lõhestanud tal noaga parema põse. Sellest peale kandis Al hüüdnime "Scarface" ("Arminägu"). Sellal tutvus Al Capone ka Jonny Torrioga, kes oli 1911. aastast peale enda kontrolli all hoidnud New Yorgi sadamat. Mõne aja pärast kutsuski Torrio Capone enda juurde Chicagosse adjutandiks. Chicago maffia teenis tollal umbes 100 000 dollarit nädalas. Kui ta tahtis veel rohkem raha teenida, pidi ta konkureerivad gangsterijõugud teelt koristama. Põhivaenlaseks oli jõuk, mis koosnes eelkõige iiri sisserädajatest ja mille juhiks oli Dion O'Banion. Torrio ja Capone otsustasid anda rivaalidele hävitava löögi. Mitu mõrvadele spetsialiseerunud mafiosot - triggerman'i - said eriülesande. 1924. aastal suri Dian O'Banion mitme hästi sihitud lasu tagajärjel
armee ohvitserideks, vene aadlike esindajatest, kasakatest, kulakutest ja ka keskmikest. Punaste poolel võitlesidvaesed talupojad, kehvikud, töölised, sõdurid ja madrused. Kodusõjaks loodi kommunistide armee - Punaarmee. Esimeseks komandöriks oli Vacietis. Valged: 47 Siberis koondusid valged Koltsaki juhtimisel ja andsid oma pealöögi 1919 suvel. Neile läks vastu punaarmee komandör Tsapajevi juhtimisel (tema adjutandiks oli Petka). Koltsaki armee purustati 1919 jaanuaris Siberis, Koltsak lasti maha. Denikin ründas kommuniste lõunast 1919 suvel. Neile sõdisid vastu eestlastest formeeritud punased kütti polgud. Wrangel 1920. aastal ründas Grimmist. Ta löödi kohe puruks. Wrangel põgenes väljamaale. Tema vastu võitles eestlasest punaarmee komandör August Kork. Valge-Poola ründas Venemaad 1920. Eestis oli valgete juhiks Judenits, ründas Petrogradi. Punased: Budjonnõi - ratsaarmee juhataja
juba üle 20 000 juudi. Jägala laager ei olnud ette nähtud kinnipeetavate tööle rakendamiseks, vaid nende hävitamiseks. Formaalselt nimetati kinnipidamiskohta töö- ja kasvatuslaagriks. Laager allus Saksa Julgeolekupolitsei ja SD ülemale Eestis Martin Sandbergerile. Laagri vahetu juhtimine oli allutatud Julgeolekupolitsei ja SD B grupile ehk nn Eesti Julgeolekupolitseile ning selle juhile major Ain-Ervin Merele4. Laagri komandandiks määras a-E. Mere Aleksander Laagi5, komandandi adjutandiks Ralf Gerretsi6. Laagri valvemeeskond koosnes Saksa julgeolekupolitsei teenistusse asunud eestlastest. Esimene ešelon tõi 5. septembril Tšehhoslovakkiast Terezini (Theresienstadt) getost Raasiku raudteejaama umbes 1000 peamiselt tšehhi juuti. 30. septembril saabus teine ešelon umbes 1050–1100 juudiga Saksamaalt Frankfurdist Maini ääres ning Berliinist. Raasiku raudteejaamas selekteeriti saabunute hulgast välja 400 kuni 500 nooremat ja töövõimelisemat, kes saadeti Jägala laagrisse
annaabi.ee 
