1 ja laiendada oma tegevust teistele spordialadele. Nike saavutas ülekaalu korvpallurite ja teismeliste hulgas oma Air- Jordan liiniga, L.A Gear ja Reebok aga oma moetoodetega. 1990-ndate alguses vähenes Adidase turuosa 4%-ni. Küsimused: 1. Kuidas põhjustas halb otsustamine Adidase turuosa vähenemist? Kas oli selles mingi osa ka ebakindlusel? 2. 1970-ndatel aastatel ei kasutatud Adidases rühmaotsustamist. Kuidas oleks see mõjutanud tegevuse lõpptulemusi? 3. Missugused Nike juhtkonna otsused aitasid saavutada edu? 4. Mida võiks Adidase juhtkond ette võtta oma minevikuvigade korvamiseks? Probleem: Probleem on firmal Adidas. 1972. a oli Adidasel 82% turuosast, aga see jõudis 20 aastaga langeda 4%-ni. Selline turuosa langus andis võimaluse konkurentidele, tulla välja uute toodetega ja suurendada oma turuosa. Tunnus:
Adidasel oli eesmärk, kuid kahjuks puudus neil vajalik informatsioon alternatiivide ja tuleviku sündmuste kohta – ei osatud ette näha rahva kasvavat spordilembust. Keskkonna muutustele ei oldud valmis nii kiirelt reageerima, kui oleks vaja olnud. Enda edus oldi arvatavasti nii kindlad, et põhirõhk suunatigi sellele, mida hästi tehti, unustades, et kõik meie ümber on pidevas muutumises. 2. 1970-ndatel aastatel ei kasutatud Adidases rühmaotsustamist. Kuidas oleks see mõjutanud tegevuse lõpptulemusi? Rühmaotsustamisel oleks olnud võimalik jõuda sootuks teistsuguse strateegiani. Nii palju kui on erinevaid inimesi, oleks olnud ka erinevad ja võimalik, et isegi uuenduslikke arvamusi. Igaühel on ju omad vaatenurgad, kuidas midagi saavutada. See oleks andnud võimaluse läbi mõelda ja arutada suure hulga informatsiooni, mis oleks võinud ehk kaasa aidata ettevõtte eesmärkide saavutamisele. 3
sörkjooksuhuvilistele eraldi jalanõutüübid välja töötamata, loodeti, et nende edu jätkub ja inimesed tarbivad nende tooteid edasi. Olles turu- liidri positsioonis, ei hakanud Adidas sörkjooksukingade turule eriti aktiivselt püüdlema. Veel ei olnud Adidas arvestanud 1970-ndatel aastatel alanud kehakultuuribuumiga, tabas Adidast ootamatult. Miljonid aktiivse spordiga mittetegelenud inimesed hakkasid äkki huvi tundma enda treenimise vastu. 2. 1970-ndatel aastatel ei kasutatud Adidases rühmaotsustamist. Kuidas oleks see mõjutanud tegevuse lõpptulemusi? Rühmaitsustamine oleks aidanud kaasa nägemusterohkusele toodete arendamises ning oleks ehk kehakultuuri trendide muutumisel olnud suuremaks abiks nende märkamisel. 3. Missugused Nike juhtkonna otsused aitasid saavutada edu? Edu aitas saavutada uudsete vahveltaldade kasutusele võtt ning otsus hakata tootma jalanõusid vastavalt kehakultuuri trendidele ning tegeleti hoogsalt mudelite uuendamisega ning uute
Adidas hakkas konkurentsivõitluses maha jääma, sest oli vaja luua suures valikus uuendatud tooteid ja laiendada oma tegevust teistele spordialadele. Nike saavutas ülekaalu korvpallurite ja teismeliste hulgas oma Air- Jordan liiniga, L.A Gear ja Reebok aga oma moetoodetega. 1990-ndate alguses vähenes Adidase turuosa 4%-ni. Küsimused: 1. Kuidas põhjustas halb otsustamine Adidase turuosa vähenemist? Kas oli selles mingi osa ka ebakindlusel? 2. 1970-ndatel aastatel ei kasutatud Adidases rühmaotsustamist. Kuidas oleks see mõjutanud tegevuse lõpptulemusi? 3. Missugused Nike juhtkonna otsused aitasid saavutada edu? 4. Mida võiks Adidase juhtkond ette võtta oma minevikuvigade korvamiseks? Vastused 1. Adidas oli liiga kindel oma edus ja ei pöörand tähelepanu üksikasjadele nagu sörkjooksijate turu suurenemine. Samuti ei orienteeritud meeskonnatööle. Nende otsuste tõttu ei suutnud adidas enam konkurentsis püsida.Adidas ei old innovatiivne ja
Adidase juhtkond oli oma edus kindel ja jättis reageerimata 1970.ndatel alanud kehakultuuribuumi puhangule. Selle tähelepaneku tõttu ei hakanud ta ka tootma eraldi sörkjooksukingi, mis määras ning tekkis seis kus ta kaotas oma turu- liidri positsiooni. Siin on kindlasti näha ebakindlust, sest ta ei uskunud sport- ja vabaajajalatsite kasv jääb edasi suureks nõudluseks peale võistlusjalanõude suhtes ning isegi muutub see suuremaks. 2. 1970-ndatel aastatel ei kasutatud Adidases rühmaotsustamist. Kuidas oleks see mõjutanud tegevuse lõpptulemusi? Rühmaotsustamistel on tihti mitmeid eeliseid, sest selles osalevad väga erinevad spetsialistid, kes avaldavad oma arvamust. Selle tagajärjel suudetakse luua rohkem ja väga tinhti ka paremaid alternatiive ning lisaks ka häid ideid, mis lõppkokkuvõttes annavad probleemidele palju parema tulemuse vaadates erinevatest vaatenurkadest. Siin jäävad alati välja hetke emotsioonid ning isiklikud eelarvamused, sest
püüdlema. Nõudlus sport- ja vabaajajalatsite järgi kasvas kuid Adidas ei reageerinud sellele ning keskendus endiselt vaid võistlussportlastele- oli oma turuosas liiga kindel. Sellega seonduvalt kaotas oma liidripositsiooni turul. Kindlasti on selles mingi osa ka ebakindlusel, sest ei usutud nii suurt ja pikaajalist nõudluse kasvu, seda kasutasid konkurendid koheselt ära. 2. 1970-ndatel aastatel ei kasutatud Adidases rühmaotsustamist. Kuidas oleks see mõjutanud tegevuse lõpptulemusi? Rühmaotsustamisel on mitmeid eeliseid, selles osalevad tavaliselt erinevad spetsialistid, kes suudavad luua rohkem ja paremaid alternatiive ning lähenevad probleemile erinevatest vaatenurkadest. Rühmaotsused on vabad isiklikest eelarvamustest, sest nende aluseks on paljude seisukohtade kombinatsioon (Kotkas, 1999). Adidase puhul oleks rühmaotsus olnud kindlasti praktilisem ja vähem kahju teinud ettevõttele
annaabi.ee 
