Villu otsustas peita end puusärki, et saada Puidu mõisasse sisse. Peale tund aega kestnud sõitu jõudis ta Puidu mõisa õue peale. Äärepealt oleks võetud kaas maha kuna sulased otsustasid et võibolla on siis kergem kanda seda väga rasket puusärki kuid nende isand keelas seda teha. Kui kõik olid ruumist lahkunud siis tuli Villu puusärgist välja ja asus Maiet otsima. Juhuse tahtel sattus ta tuppa mis oli Maie toa kõrval. Ta kuulis Maiet ja preili Adelheidi rääkimas sellest, et miks Maie preili Adelheidi venda Goswinit ei armasta. Korraga läks jutt üle aga selle peale et ka preili Adelheid on märganud Sepp Villut kuid selle peale Maie hakkas punastama ja preili Adelheid sai aru, et Maie armastab Sepp Villut. Kuid jutuajamine jäi pooleli sest Goswin tuli sisse ja üritas Maiet endale naiseks saada. Villu aga lõi ta oimetuks ja nad Maiega põgenesid. Nad hüppasid rõdult alla ja põgenesid kraavist läbi minnes
Tema järel sai kuningaks tema vanim poeg Erik IV. Nagu isagi, laskis Valdemar II kuningriigi päriluse tagamiseks kroonida oma vanima poja kaaskuningaks ning andis teistele poegadele maavaldused pärilike läänidena. See nõrgendas kuningavõimu ning vallandas pärast tema surma poegadevahelise võimuvõitluse. Enne esimest abielu oli Valdemar kihlatud Saksimaa hertsogi tütre Baieri Rixaga. Aastal 1205 abiellus Valdemar Võitja Böömimaa kuninga Pemysl Otakar I ning Meißeni Adelheidi tütre Margrethe Dragomiriga (Dagmariga, arvatavasti 1189 24. mai 1212), kellest sai rahva lemmik. Sellest abielust oli Valdemar II-l poeg Valdemar (sündis 1209), kes krooniti 1218 Schleswigis kaaskuningaks, kuid hukkus 1231 jahilkäigu ajal Refsnæsis. Teine poeg sündis 1212 surnuna. Kuninganna suri 1212 ja maeti Ringstedi. Surivoodil olevat ta rahvalauluna edasi kandunud pärimuse järgi püüdnud Valdemari veenda, et too abielluks Liden Kirsteniga, mitte Berengariaga (Bengerdiga)
Ka Jakob Teder ei jätnud muuseumi. Nende kahe mehe ennastsalgava töö tulemusena ja ENSV Riikliku Kirjandusministeeriumi teadurite abiga, kes koostasid ekspositsiooni, avas Kreutzwaldi muuseum juulis 1941 uksed külastajaile. 9 SAAL Maja kõige avaram ja uhkem ruum on saal. Seintel on palju perepilte, millel on majarahvas: Friedrich Reinhold Kreutzwald, J. E. v. Pancki lõigatud varjupildid perekonnast, tütre Annette Adelheidi ja poja Friedrich Alexise fotod. Aknal õitseb luuderohi. Majaproua Marie Elisebethile meeldis tikkida ning kududa. Muuseumis on säilinud tema mustriraamat, mis pärineb aastast 1763 ja sisaldab vahelehel ka andmeid rahvuselt Marie Elisebeth Saedleri sugupuu kohta. Klaveril on Annette Adelheidile kuulunud noodid. Võrulastel on siin võimalus kuulata head muusikat. Esinenud on Andres Paas, Age Juurikas, Andres Mustonen, Lauri Väinamaa jt
Ta võttis enesega kaasa ühe mõõga, mille ta oli ühelt seinalt varastanud ja astus järgmisesse tuppa. Hääl küsis, et kes on. Villu ei vastanud, ta lükkas ukse kinni ja läks pimedasse nurka, kus keegi teda ei näinud. Ta teadis väga hästi kus naisterahvaste toad on ja arvas, et ka Maie võib seal olla. Ta tundis ära Maie hääle kellegi teise naisterahvaga rääkimas, see oli Viljandi komtuuri vennatütar. Nad arutasid sellest, et miks Maie Adelheidi venda ei armasta, põhjuseks toodi välja see, et kuidas saab üks naine armastada meest, kes ta röövib ja temalt armastust tahab. Nüüd päris Adelheid Maielt mehe kohta, keda ta armastab. Maie ei tahtnud kuidagi moodi öelda, aga kuidagi tuli see ikkagi välja, et ta Villut armastab. Samuti meeldis Villu väga ka Adelheidile. Ühtäkki kuulis Villu tuppa tulevat meeshäält, see oli noor rüütel Herike. Herikese õde jättis nad
» 192 «Jampsid sa, Maieke? Kas ori ilma vitsata võib elada? See on ju neile niisama tarvilik kui igapäevane leib.» «Kes teile seda on ütelnud?» «Kõik inimesed.» «Pai preili, teiis olete minust targem ja teil võib õigus olla; siiski palun ma südamest, et te kupja tütre nuhtlemata jätaksite.» «Oh sina, tuikese hing!» naeris Adelheid rõõmsalt. «Kes sinu palvetele vastu võib seista? Jäägu ta siis seekord veel karistamata, aga tuleval korral saab ta kahevõrra.» Adelheidi kõneviis oli nii südamlik Ja ilmsüütu, ta hääl nii mahe ja magus, et keegi tema südame headuse pärast kahevahel ei võinud olla. «Meie jutt jäi pooleli,» ütles Adelheid. «Minu vend loodab kindlasti, et sa teda ikka armastama hakkad.» «Ei hakka,» vastas Mai tasaselt. «Sa tead, Maieke, et mina sellega mitte rahul ei ole, et vend Goswin sind vägisi siin kinni peab, aga mis võin mina tema vastu parata? Tema ütleb, et
annaabi.ee 
