edasikandmine, töötlemine ning tunnetamine mingi konkreetse aistinguna võtab aega. Aistingu eeldused on sel ajal reaalselt olemas , kuid tedvustamatta, see sõltub nüüd aistingu varjatud perioodist, erinevatel aistinguliikidel on see erinev NÄITEKS: Puudutuse puhul on see keskmiselt 130 millisekundit ja valu puhul 370 millisekundit, kuid ka see näitaja on igal inimesel erinev. Mitte igasugune ärritus ei kutsu veel esile aistingut. Aistingud on neile adekvaatsetele ärritajatele reageerimise vorm- see tähendab,et ärritajatel peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused.-alles siis muutub ärrituse energia teadvusefaktiks. Näiteks: Nägemisaistingu adekvaatsete ärritajaks on elektromagnetilised lained 380-770 nanomeetrit (lainepikkus) , kuulmisaistingul helilained sagedusvahemikus 16- 20 000 Hz (võnkesagedus) Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest,näiteks
ettevõtjatele mitmeid võimalusi parandada oma turupositsiooni mitmesuguste kampaaniate abil. EÜ ökomärgis on: organisatsioonidele vabatahtlik s elekteeriv, s.t ökomärgis antakse kõige keskkonnasõbralikumatele toodetele. Kriteeriumeid vaadatakse teatud perioodi tagant üle ning üldjuhul ei ole sama tooterühma ökomärgisega tooteid üle 1/3 turul olevatest toodetest usaldusväärne, kuna toetub teadusuuringutele ja adekvaatsetele andmetele ning selle on aktsepteerinud keskkonnaorganisatsioonid, avalik sektor ja äriringkonnad; annab sõltumatu osapool. 8 Teised ökomärgised Erinevaid ökomärgiseskeeme on maailmas hinnanguliselt 40. Enamik neist on rahvuslikud (nt Hollandi, Saksamaa, Jaapani jne ökomärgised), mõni on regionaalne. Regionaalsed ökomärgiseskeemid on Põhjamaade Luik (Taani, Norra, Rootsi, Soome,
tekib mingi maavärin vms siis võib see pooleks minna. Pöördusid nõudega kohtusse, et kas on viga ja et seni tuleb see jaam sulgeda. Kohtud ei rahuldanud seda, kuna pool Euroopat saab kahjustada, kui nii peaks minema. Põhjused peavad olema isiklikud, mitte ühiskondlikud! Stockholmi 1972.a. deklaratsiooni esimene printsiip: inimesel on fundamentaalne õigus vabadusele, võrdsusele ja adekvaatsetele elutingimustele keskkonnas, mille kvaliteet tagab heaolu; inimesel on ka ülim kohustus kaitsta ja parandada keskkonnatingimusi praeguse ja tulevaste põlvkondade hüvanguks Århusi konventsiooni artikkel 1. Et kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade iga esindaja õigust elada keskkonnas, mis vastab tema tervise ja heaolu vajadustele. Selge individualistlik lähenemine, mitte põlvkonna lähenemine. Kirjutati alla aastal 1998, Eesti konventsioon jõustus 2001a.
väliskeskkonnast tulevate ärritustega(nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine, kompimine); 2) Interotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad siseorganeid ja näärmeis(nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu- jmt aistingud); 3) Propriotseptiivseid aistinguid retseptord asuvad tihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingute üldised seaduspärasused Mitte igasugune ärritus ei kutsu esile aistingut. Aistingud on neile adekvaatsetele ärritajatele reageerimise vorm. St , et ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. Psühhofüüsika uurig psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid. Psühhofüüsika rajajaks loetakse saksa teadlast G.T.Fechnerit. Ärritaja minimaalset mõjumäära, mis kutsub veel esile aistingu, nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks
väliskeskkonnast tulevate ärritustega(nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine, kompimine); 2) Interotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad siseorganeid ja näärmeis(nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu- jmt aistingud); 3) Propriotseptiivseid aistinguid – retseptord asuvad tihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingute üldised seaduspärasused Mitte igasugune ärritus ei kutsu esile aistingut. Aistingud on neile adekvaatsetele ärritajatele reageerimise vorm. St , et ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. 21 Psühhofüüsika uurig psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid. Psühhofüüsika rajajaks loetakse saksa teadlast G.T.Fechnerit
annaabi.ee 
