juhtudel 10-20% tööajast olla väljaspool ruumi (tänaval, autos), kus ta puutub kokku erineva ja kiiresti muutuva mikrokliimaga. Eestis on sagedased “külmetushaigused”. Organismi märgataval jahtumisel algavad lihaste motoorsete ühikute sagedad kokkutõmbed, külmavärinad, millega kaasneb soojusenergia tootmise järsk kasv. Ohtlikud on ootamatud organismi või selle osade ülejahtumised. Need toimuvad kergesti, kui ruumis on pidevalt üks ja sama temperatuur, kuna see jätab organismi adaptsioonimehhanismid tööta ning treenimata, mistõttu organismi jahtumise korral ei käivitu kaitsereaktsioonid. Inimkeha soojuslikku seisundit võib hinnata naha- ja kehatemperatuuri järgi. Kehatemperatuur (rektaalne temperatuur) on inimesel enamasti stabiilne 37,3 – 37,5 oC. Nahatemperatuur ja temperatuur organismi perifeerias on 33 - 34 oC, seejuures jäsemete distaalsetel osadel kõigest 27 – 28 oC. Kui keskkonna temperatuur langeb, suureneb erinevus naha- ja kehatemperatuuri vahel
Enamikus Euroopa maades on temperatuur külmal aastaajal 5- 100C kõrgem ja soojal aastaajal 2-50C kõrgem kui Eestis. Sellest tulenevalt on meil kulukam tagada inimesele optimaalset temperatuuri tööruumides, kuna selleks kulub rohkem energiat kui piirkondades, kus aastane temperatuurivahemik on kitsam. Ohtlikud on ootamatud organismi või selle osade ülejahtumised. Need toimuvad kergesti, kui ruumis on pidevalt üks ja sama temperatuur, kuna see jätab organismi adaptsioonimehhanismid tööta ning treenimata, mistõttu organismi jahtumise korral ei käivitu kaitsereaktsioonid. Millised on piirnormid? Maailmas on palju õhutemperatuuri norme sõltuvalt töö ja füüsilisest raskusest, aastaajast ja soojuseeraldusest tööruumis. Füüsiliselt kergel ja vaimsel tööl on soovitatav ruumi temperatuur enamasti 22-24C. Alati pole mehhaniseerida võimalik, sel juhul võib optimaalne õhutemperatuur olla alla 20C. Mõju tervisele ja töövõimele?
Mikrokliima See on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Eestis on sagedased "külmetushaigused". Organismi märgataval jahtumisel algavad lihaste motoorsete ühikute sagedad kokkutõmbed, külmavärinad, millega kaasneb soojusenergia tootmise järsk kasv. Ohtlikud on ootamatud organismi või selle osade ülejahtumised. Need toimuvad kergesti, kui ruumis on pidevalt üks ja sama temperatuur, kuna see jätab organismi adaptsioonimehhanismid tööta ning treenimata, mistõttu organismi jahtumise korral ei käivitu kaitsereaktsioonid. Inimese soojusbilanss sõltub oluliselt riietusest, soojuskiirgusest, ruumi temperatuurist, organismi soojusproduktsioonist (peamiselt töö füüsilisest raskusest). Peaks püüdlema selle poole, et tööriietus oleks õhem, keskkonna temperatuur aga kõrgem. Füüsiliselt kergel ja vaimsel tööl on soovitatav ruumi temperatuur enamasti 22 - 24 C. Keskkonna temperatuur mõjutab ka tööviljakust
Südametegevuse hormonaalne regulatsioon toimub sisesekretoorsete näärmete kaudu, otsest mõju südametegevusele avaldavad hormoonid adrenaliin, noradrenaliin ja türoksiin. Intrakardiaalne reflektoorne regulatsioon muudab südametegevust vastavalt südame kambritesisese rõhu, mahu ja vere keemilise koostise muutumisele. (Ibid) 1.3.2. Pulsi mõõtmine treenituse hindamiseks Korduvate kehaliste koormuste mõjul täiustuvad organismi adaptsioonimehhanismid: suureneb südame löögimaht (põhjuseks südamelihase hüpertroofia ning vatsakeste ja kambrite mahtude kasv), paraneb neuraalne (treeningutega areneb organismi võime suurendada sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust vastavalt kehalise koormuse suurusele) ja hormonaalne regulatsioon ning kasvab lihastöö ökonoomsus ehk väheneb energiakulu. Tulemusena kutsub sama intensiivsusega kehaline koormus sportlasel esile väiksema SLS tõusu, sest kehalise koormuse
Londonis oli kõigi aegade madalam temperatuur ainult 9 oC. Ameerika Ühendriikides on kliima võrreldes Euroopaga soojem. Eestis on sagedased "külmetushaigused". Organismi märgataval jahtumisel algavad lihaste motoorsete ühikute sagedad kokkutõmbed, külmavärinad, millega kaasneb soojusenergia tootmise järsk kasv. Ohtlikud on ootamatud organismi või selle osade ülejahtumised. Need toimuvad kergesti, kui ruumis on pidevalt üks ja sama temperatuur, kuna see jätab organismi adaptsioonimehhanismid tööta ning treenimata, mistõttu organismi jahtumise korral ei käivitu kaitsereaktsioonid. Inimkeha soojuslikku seisundit võib hinnata naha- ja kehatemperatuuri järgi. Kehatemperatuur (rektaalne temperatuur) on inimesel enamasti stabiilne 37,3 37,5 oC. Nahatemperatuur ja temperatuur organismi perifeerias on 33 - 34 oC, seejuures jäsemete distaalsetel osadel kõigest 27 28 oC. Kui keskkonna temperatuur langeb, suureneb erinevus naha- ja kehatemperatuuri vahel
annaabi.ee 
