Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"adaptorvalk" - 5 õppematerjali

Rakubioloogia kordamisküsimused
62
docx

Rakubioloogia kordamisküsimused

keerdunud, nagu on nt tavaline nende valkude puhul, mis liiguvad nt ER-i värskelt sünteesituna selle pinnal olevalt ribosoomilt. - Tuuma importi ja eksporti vahendavad spetsialiseerunud transportvalgud e. tuuma transpordi retseptorid. Neid nimetatakse ka karüoferriinideks (vrd. i.k ferry) ja vastavalt transpordi suunale saab neid jagada importiinideks ja eksportiinideks. Tihti on vajalik ka veel lisaretseptor ehk adaptorvalk, mis ühendab transportija ja transporditava. Tuuma transpordi saab jagada kolme etappi: 1.tuuma viidavad molekulid tuntakse ära tsütoplasmas oleva lahustuva retseptori poolt 2.retseptori ja tuuma viidava valgu kompleks seondub tuumapoori filamentidele ja liigub tuuma 3.tuumas toimub koorma ja retseptori dissotsieerumine Kui suur on tuumapoori difusioonipiir? Kirjelda lühidalt tuumapoori kompleksi ehitust. 40kDa

Bioloogia → Rakubioloogia
58 allalaadimist
Rakubioloogia 1 kordamisküsimused
28
doc

Rakubioloogia 1 kordamisküsimused

nagu on nt tavaline nende valkude puhul, mis liiguvad nt ER-i värskelt sünteesituna selle pinnal olevalt ribosoomilt. - Tuuma importi ja eksporti vahendavad spetsialiseerunud transportvalgud e. tuuma transpordi retseptorid. Neid nimetatakse ka karüoferriinideks (vrd. i.k ferry) ja vastavalt transpordi suunale saab neid jagada importiinideks ja eksportiinideks. Tihti on vajalik ka veel lisaretseptor ehk adaptorvalk, mis ühendab transportija ja transporditava. Tuuma transpordi saab jagada kolme etappi: 1.tuuma viidavad molekulid tuntakse ära tsütoplasmas oleva lahustuva retseptori poolt 2.retseptori ja tuuma viidava valgu kompleks seondub tuumapoori filamentidele ja liigub tuuma 3.tuumas toimub koorma ja retseptori dissotsieerumine 4. Kui suur on tuumapoori difusioonipiir? Kirjelda lühidalt tuumapoori kompleksi ehitust. 40kDa

Bioloogia → Rakubioloogia
50 allalaadimist
Rakubioloogia II kordamisküsimused
49
docx

Rakubioloogia II kordamisküsimused

olevad Fas retseptorid 2. FADD seondub DISC kompleksiga 3. Pro-kaspaas 8 - initsiaatorkaspaas 4. Kaspaas 8 5. Prokaspaas 3 6. Kaspaas 3 7. Apoptoos DISC kompleks death-inducing signaling complex on rakusurma indutseeriv kompleks, mille käivitab Fas ligandi seostumine Fas retseptoriga. DISC aktiveerib initsiaatorkaspaasid  need aktiveerivad kaspaadide kaskaadi  raku apoptootiline surm DISCis: Fas-ligand  Fas retseptor  FADD adaptorvalk (surma domään, surma efektordomään)  prokaspaas 8 Prokaspaasid aktiveerivad teineteist  tekivad aktiivsed kaspaasid aktiveerivad efektorkaspaas tsütosoolis, põhjustavad kaspaaside kaskaadi ja apoptoosi. RAKUS SISEMISELT KÄIVITATUD SIGNALISATSIOONIRADA Mitokondri vahendatud. (Intratsellulaarne stress, DNA kahjustused, oksüdatiivne stress, kõrge tsütosoolne stress) Intratsellulaarseteks apoptoosi kontrollvalkudeks on Bcl-2 perekonna valgud. Mõned neist põhjustavad

Bioloogia → Rakubioloogia
16 allalaadimist
Molekulaarbioloogia konspekt
38
pdf

Molekulaarbioloogia konspekt

Initsiatsioonikompleksi moodustumine toimub järgmiste etappide kaudu: 1. eIF1A ja eIF3 seonduvad ribosoomi 40S alaühikuga, tekib 43S kompleks. eIF3 takistab 60S alaühiku seondumist 40S-ga. 2. 43S kompleks seob Met-tRNAiMet-eIF2-GTP kompleksi. 3. eIF4E, eIF4G ja eIF4A (neid kolme valku koos kutsutakse eIF4F-ks) seonduvad mRNA 5´-otsaga. eIF4E on mRNA cap-i siduv valk, eIF4A on RNA helikaas, mis harutab lahti RNA sekundaarstruktuuri. eIF4G on selles cap-i siduvas kompleksis adaptorvalk. eIF4G seob teisi initsiatsioonifaktoreid (eIF3, eIF4E, eIF4A ja Pab1p valku), moodustades koos 43S ribosoomi kompleksiga uue, 48S kompleksi. Pab1p on valk, mis seondub mRNA 3´ polü(A) struktuuriga. Seega tuuakse translatsiooni initsioonil mRNA mõlemad otsad lähestikku. 3. 48S kompleks skaneerib 5´3´ suunas kuni esimese sobivas kontekstis initsiaatorkoodonini. Skaneerimiseks on sünergistlikult vajalikud eIF1 ja eIF1A valgud. 4. Nüüd seondub 60S alaühik kompleksis eIF5-ga

Bioloogia → Molekulaarbioloogia
118 allalaadimist
Molekulaarbioloogia
194
docx

Molekulaarbioloogia

toimub valgusünteesi initsiatsioon. Initsiatsioonikompleksi moodustumine: 1. eIF1A ja eIF3 seonduvad ribosoomi 40S alaühikuga, tekib 43S kompleks. eIF takistab 60S alaühiku seondumist 40S-ga. 2. 43S kompleks seob Met-tRNAi Met-eIF2-GTP kompleksi 3. eIF4E, eIF4G ja eIF4A – eIF4F – seonduvad mRNA 5’- otsaga. eIF4E on mRNA cap’i siduv valk, eIF4A on RNA helikaas, mis harutab lahti RNA sekundaarstruktuuri. eIF4G on selles cap’i siduvas kompleksis adaptorvalk. eIF4G seob teisi initsiatsioonifaktoreid (eIF3, eIF4E, eIF4A, ja Pab1p valku), moodustades koos 43S ribosoomi kompleksiga, uue 48S kompleksi. Pab1p – valk, ms seondub mRNA 3’ polü (A) struktuuriga. Seega tuuakse translatsiooni initsiatsioonil mRNA mõlemad otsad lähestikku. 3. 48S kompleks skaneerib 5’-3’ suunas kuni esimese sobivas kontekstis initsiaatorkoodonini. Skaneerimiseks on sünergistlikult vajalikud eIF1 ja eIF1A valgud. 35 4

Bioloogia → Bioloogia
87 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun