Autoriseeritud tõlge on algteksti autori poolt toimetatud ja/või heaks kiidetud tõlge. Adaptatsioon ehk mugandus või kohandus on vaba tõlge, mis arvestab lugejate arusaamisvõimet ning seetõttu lihtsustab või muudab algteksti. Mõnikord teisendatakse adaptatsioonilistes tõlgetes ka isiku- ja kohanimed ning muud reaaliad. Adaptatsioon võib olla ka algteksti teisendus lihtsamasse ja kergemini mõistetavasse keelekasutusse samas keeles. Eestindus on adaptatsiooniline tõlge eesti keelde. Kaudtõlge on algteksti tõlke tõlge. Kaudtõlkeid tehakse siis, kui algteksti keelt ei mõisteta ning usaldatakse juba tehtud tõlget mõnda tõlkija jaoks arusaadavasse keelde. Kaudtõlked on sageli olnud ka teaduskäibes. 1930. aastatel oli näiteks Saksamaal kujunenud tugev orientalistide koolkond, kelle tõlkeid klassikalistest hiina, tiibeti ja india keeltest saksa keelde tõlgiti omakorda inglise keelde. Kuni 1990. aastateni oli näiteks
Üldiselt on neli mõistet, millest peaks aru saama iga õde: inimene, tervis, keskkond ja õendus. Patsiendi isiksusest arusaamine hõlmab suurt osa õendusfilosoofiast, sest meditsiinilisest küljest õenduses on patsient kõige tähtsam. Kooskõlas Virginia A. Hendersoni kontseptsiooniga - inimene kui isik, on sõltumatu, aktiivselt tegutsev indiviid, kellel on teatud vajadused, mis on omakorda seotud tema sotsiaalse ja kultuurse osaga. Adaptatsiooniline Callista Roy mudel vaatleb patsienti kui inimest, kes on pidevas kontaktis teda ümbritsevaga ning on kohanemisvõimeline erinevate adaptatsioonimudelitega. Roy nagu ka Dorothea Elizabeth Orem arvavad, et patsiendi probleemide põhjusteks on nende enda passiivsus, mis haiguse ravile ei aita kaasa. Samuti arvavad nad, et medõe prioriteediks on aidata patsiendil kohaneda teda ümbritsevaga haiguse ajal. Sellel ajal on medõde pedagoogi- organisaatori rollis.
( .., .) 1 adipotsüüt (< lad adeps 'rasv' + kr kytos 'õõs; anum'), rasvakoe rakk, millesse ladestub rasv ja mis seetõttu toimib organismi energiareservina. Adipotsüüdid tekivad diferentseerumata fibroblastidest. (biomedicum.ut.ee) Esmase ülekaalulisuse patogeneesis mängivad rolli hormonaalsed kõrvalekaldumised: tolerantsuse rikkumine glükoosi vastu, dislipidemia, vee ja soola vahetuse rikkumine. Endokriinsetel häirimistel on üldiselt adaptatsiooniline iseloom. ( .., ..) Võib tekkida neerupealiste disfunktsioon koos nende aktiivsuse ümberpaigutamise ning suurenenud androgeenide fraktsiooni sünteesiga, mis kiirendab hüpotalamuse küpsemist. Sellepärast ülekaalulistel lastel suguline küpsemine võib alustada varem. Hüpotalamilise sündromi levik ( ) progresiivse ülekaalulisuse puhul (II ja III tüüp) võib jõuda kuni 65% poistel ja 90% tüdrukutel. ( .)
Samas looduskeskkond kogu aeg muutub. Leidub adaptatsioone, mis on oma väärtuse minetanud ja nii mõnigi kord muutunud kahjulikuks. Nt L-Am puude seemned on paksu koorega (ei levi tuulega, kukuvad lihtsalt puu otsast all). Rohusööjad loomad sõid neid, kakasid välja ning seemned idanesid. Kuid nüüd ei eksisteeri enam selliseid loomi, kes neid seemneid suudaks seedida. VÄÄRTUSE KAOTANUD ADAPTATSIOON Kohanemise uurimisel tuleb olla eelkõige veendunud, et uuritav omadus, tunnus on adaptatsiooniline - st. on tegemist põhjuslik-tagajärgse seosega. Tavaliselt on nii, et ühe liigi tasemel on niisugust järeldust raske formuleerida: vaid samalaadsete tunnuste esinemine suuremal hulgal samades tingimustes elavatel erinevatel organismidel annab piisava kinnituse. Teisalt - samades/lähedastes tingimustes elavad organismid võivad kohaneda nende tingimustega kardinaalselt erinaval moel. Suurtel rohumaadel elavad hobused on kohanenud mitmeti - kiire jooksuga kohanemine väljendub jalgades,
metaani. Paljud niisugused üldised kohanemised on toimunud üpris ammu ja seetõttu nõudis nende mõistmine juba väga arenenud arusaamist maakeral toimunud põhilistest muudatustest sadade miljonite ja miljardiste aastate eest. Need teadmised tekkisid alles hiljaaegu - kasvõi asjaolu, et hapnik hakkas tekkima atmosfääri suuremas hulgas alles viimase miljardi - pooleteise aasta jooksul. Kohanemise uurimisel tuleb olla eelkõige veendunud, et uuritav fenomen (omadus, tunnus) on adaptatsiooniline - st. on tegemist põhjuslik-tagajärgse seosega. Tavaliselt on nii, et ühe liigi tasemel (isendist rääkimata) on niisugust järeldust raske formuleerida: vaid samalaadsete tunnuste esinemine suuremal hulgal samades tingimustes elavatel erinevatel organismidel annab piisava kinnituse. Teisalt - samades/lähedastes tingimustes elavad organismid võivad kohaneda nende tingimustega kardinaalselt erinaval moel. Suurtel rohumaadel elavad hobused on kohanenud mitmeti - kiire jooksuga kohanemine
annaabi.ee 
