sellepärast saadeti Amandus juba seitsme aastaselt Toom Vaestekooli. Kool oli ühtlasi lastekoduks, kuhu võeti vastu lapsi vaesest perekonnast. Lapsed pidid kooli kõrvalt tegema ka majapidamis- ja aiatöid. Amandusel oli juba kodus suur huvi nikerdamise vastu. Koolis ta tegeles ,,nikerdamisega" edasi. Õpetaja Bergmann nägi noore Adamsoni töid ja ta püüdis Adamsoni vabastada teistest töödest, et ta saaks tegeleda rohkem nikerdamisega. Ta hankis Adamsonile võimaluse müüa oma puukujukesi ühes Tallinna poes. Adamsoni nikerdusi nägi ka Galkin Vraskoi, kes oli 1868 1870 Eestimaa kuberneriks. Sellepärast lubas Galkin Vraskoi Adamsoni aidata Peterburi Kunstide Akadeemiasse sissepääsemisel. Kooli range reziim ajas noore kunstniku koolist põgenema ja ta sõitis jänest Peterburgi sõitvasse laevaga, et minna õppima Peterburi Kunstiakadeemiasse. Adamson oli aga 14 aastane ja nooruse tõttu ei võetud teda sinna vastu. Kui ta
Weizenbergi tänavat ääristavad vanad harilikud pärnad ja noored suurelehised pärnad, Kaarna alleel on tammed, Mere alleel hobukastanid.Haruldastest liigid on nt kaukaasia tiibpähklipuud, valge mänd, noor hõlmikpuu, hõberemmelgas , Engelmanni kuusk Pargis on kolm kaitsealust rändrahnu: Põhjakivi, Lõunakivi ja Lastepargi kivi. Kadrioru pargis asuvad mitmed muuseumid, näiteks KUMU, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum ning monumendid kultuuritegelastele, näiteks skulptor Amandus Adamsonile, kirjanik F. R. Kreutzwaldile ning kunstnik Jaan Koortile. Pargi populaarseimad jalutuskohad on Luigetiigi lillepeenardega kaunistatud ümbrus ning sealt lossi juurde viiv promenaad.
Heinrich Amandus Adamson ja eesti skulptuur 12. Mail käisin klassiga Chaplini keskuses ja tutvusin mitmete huvitavate kunstiteostega. Tegelikult kunst mind eriti ei huvita aga see näitus oli päris huvitav. Kõik galeriid olid hästi kujundatud: piisavalt ruumi, et teoseid eemalt vaadata, hubane valgus. Esimese galerii läbi vaadanud suundusin järgmisesse ruumi. Seal hakkasid silma kohe huvitavad skulptuurid. Mul oli kohe selline aimdus, et no need ongi need Amandus Adamsoni teosed mille pärast meid siia saadeti. Näitusel oli väljas kolm tema teost: ,,Laine ainus suudlus" ja ,,Kunstniku uinuv tütreke" ja kolmas teos oli seinal pildi näol. Esimene teos ,,Laine ainus suudlus" kujutas endast naise keha mis oli lainete vallas. Oli näha, et kunstnik oli sellega vaeva näinud ja kõvasti nikerdanud. Hille Palmi teostes sellist asja ei paistnud. Need tundusid sellised tavalised ja magedad. ,,Kunstniku uinuv tütr...
a. avati Adamsoni skulptuur "Uppunud laevade monument" Sevastoopolis. Temalt on Johann Köleri hauamonument Suure-jaanis, Lydia Koidula sammas Pärnus, Fr. R. Kreutzwaldi monument Võrus, skulptuur "Lembitu", "Noorus kaob" (1919), "Nälg" (1920), "Kalevipoeg Põrgu väravas" (1922) jt. Eakale kunstnikule saabus surm 26. juunil 1929. a. Tema enese soovil maeti ta Pärnu kalmistule. "Russalka" monumendi juurde viiva tee lähedale on püstitatud mälestussammas ka selle autorile Amandus Adamsonile (skulptor Albert Eskel). Olles käinud Chaplin´I keskuses ja tutvunud mõningate Amandus Adamsoni teostega jäi mulle algul üldmulje siiski hea. Kõik galeriid olid suhteliselt hästi kujundatud: piisavalt vaba ruumi, hea valgustus, meeldivalt veider muusika. Tutvudes ükshaaval kõikide teostega jõuan ma skulptuuride juurde. Eriti ei jää algul silma midagi. Olles tulnud siia siiski Amandus Adamsoni
sajandi lõpus. Neoimpressionism 1. Auguste Rodin-tööd olid äärmiselt tõetruud, kujud näisid liikuvat, sügavad tunded, kirg, hingestatus. 2. Dante poeem ,,Jumalik komöödia" inspireeris Balzaci pealkirja valikul: ,,Inimlik komöödia". 3. ,,Calais kodanikud"-kaupmees Eustache de Saint-Pierre ja tema viis sõpra,kes ohverdasid end kaaskodanike eest. 4. Rodin suurendas inimkehade proportsioone, nt käe- ja jalalabasid. 5. Weizenbergi looming on klassitsistlik, Adamsonile meeldisid prantsuse kujurid, kes viljelesid teatraalset uusbarokki. 6. August Weizenberg- meie rahvusliku skulptuuri rajaja, Amandus Adamson-panus kultuuri ajalukku, nt ,,Russalka". 7. Jaan Koort-,,Metskits". 8. Neoimpressionism-uuriti teaduslikult, kuidas inimeste silm näeb värve ja sellele vastavalt loodi teosed. Värvid asetati lõuendile puhtana, kindlas suuruses punktikestena.Ka värvide valik ei olnud vaba, jäi eredavärvilise mosaiigi mulje. 9. Puäntillistid pr.k
mööbli töökojas ning hiljem Sutovi puunikerduateljees. 1876.-1879. aastal õppis ta Peterburi Kunstide Akadeemias. Seal tutvus ta üha rohkem realistliku kujutuslaadiga, mis sai tema stiiliks. Peale kooli töötas ta Peterburis vabakutselise kunstnikuna. 1886.-1891. aastal viibis Amandus Adamson enese täiendamiseks Pariisis, pärast mida ta tagasi Peterburgi elama läks. Peale revolutsiooni puhkemist Venemaal asus ta tagasi Paldiskisse elama. 1920. aastal tegi Vabarigi Valitsus Adamsonile pakkumise teha Eesti Vabariigi vapi ja lipu joonistus. Ta valmistas Vabadussõja monumente, mis asusid Pärnus, Valgas, Viljandis ja Tartus. Tema valmistatud on Kreutzwaldi mälestusmärk Võrus ning Villem Reimani monument Tartus. 1922. aastal elas Amandus Aamson Itaalias. Tema skulptuure on näidatud ka Pariisi salongides. 1926. aasta 26. juunil suri Amandus Adamson südemeataki tagajärjel. F.R.Kreutzwaldi monument Võrus, 1926 Alfa et omega, 1923
1940. aastaks oli modernismieelne situatsioon, sürrealism jõudis Tallinna. 1940nda esimeses pooles eesti luules valitses põlvkondade tasakaal: Visnapuu, Under, Adson ning arbujad, lisaks veel Hendrik Adamson ja Leili Rimmel. August Alle kirjutas mitut sorti luulet, nendest kõige tuntumaks sai epigrammi autorina, satiirikuna ja följetonistina. Klassikalisse raudvarasse ,,Eesti pastoraal". Hendrik Adamson alustas mulgikeelse luulega. Kodukohalüüriku tuntus sai Adamsonile omaseks. Adamson on mitmekülgne kirjutas kolmes keeles korraga: mulgi keel, eesti kirjakeel ja esperanto keel. Luulekogusid avaldas 1930ndate lõpuni välja. Artur Adson Kujundas võru keelses luules välja peatraditsiooni. Vana romantiline stiil, sentimentaalsus, iseloomulikud ka tagasivaated lapsepõlvele. Johannes Semper Intellektuaalne vaoshoitus avaldus luules. 15. Juhan Sütiste luule. 1930ndatel juhtiv realistlik luuletaja. Sütiste oli elulähedust esindav autor
Hurt võtabki enda peale ka Aleksandrikooli idee tutvustamise teistele rahvusliku liikumise tegelastele. Räägib seda Kreutzwaldile, kes ideega kaasa ei lähe. Siit tuleb ka Hurda mõte, et sama ideed tuleb tutvustada ka Peterburis eesti taustaga inimeste hulgas, kuna kooli asutamiseks oli vaja luba. Hurt pöördub Köleri poole. Köler on ideest igati vaimustatud ja esimeses otsas seda ka vedama hakkab. Köler tutvustab ideed ka paljudele Viljandimaa koolmeistritele, sh Adamsonile. Nii see mõte levib. Üritati vältida, et kool läheks baltisaksa ringkondade kontrolli alla. Mõte, et kool tuleb allutada vene haridusministeeriumile, kes pidi kogu organisatoorset poolt juhtima. Esimeseks suuremaks ettevõtmiseks on 1864. aastal, kui otsustatakse (Köler, Hurt, Adamson), et aeg on küps, keisrile teatamine. Koostatakse palvekiri vene haridusministeeriumile. Kõik see entusiasm, mis mõne aasta jooksul on kogunenud jääb vastuseta
annaabi.ee 
