PÄRT ja TALLIS Pühapäeval, 18. aprillil 2010, toimus Tallinna Metodisti kirikus Kammerkoor Voces Musicalese acapella kontsert Arvo Pärdi ja Thomas Tallise muusikaga. Koori juhatas dirigent Risto Joost. Arvo Pärdi ja Thomas Tallise muusika kooslus oli minu jaoks midagi uut, aga samas väga põnevat. Ja oma üllatuseks sain aru, et nende kahe helilooja helikeeles on midagi sarnast. Aga mis täpselt, seda mina esialgu öelda ei oskagi. Võib-olla on see muusika ühtne voolamine, aga võib-olla ka midagi muud. Kontserdil kõlasid Pärdi ja Tallise teosed vaeldumisi Pärti esitati
mõõtu oma konkurentidega välismaalt. 2003. aasta sügisel lahkus ansamblist bassilaulja Valmar Saar ja Noorkuuga liitus Remi Teras. Kontsert, millest minul õnnestus möödunud aastal osa saada, toimus ansambli ühistuuri raames. Külastati Eesti kahteteist väikelinna. Kontsert leidis aset aasta viimasel kuul ja seetõttu oli kontsertkavva pandud ohtrasti jõululaule, mis südame soojaks tegid. Viisik esitas oma laule ilma muusika saateta (-acapella). Ansambli liikmed on noored mehed, kes teavad, mida teevad. Nende lauludel on alati mingi iva sees ning laulud kõlavad puhtalt ja harmooniliselt. Kõlasid nii uued kui ka vanad hitid, mis inimestele tohutult hästi peale läksid. Ka publik sai kontsertist osa võtta. Meid pandi laulma ja tantsima ning erinevaid harjutusi tegema. See pakkus kõigile palju nalja. Kuna novembris ilmus bändi CD-plaat - ,,Noorkuu Live 2008", siis ei jätnud ka bändiliikmed seda tutvustamata
Chaconne on barokiaja variatsioonivorm. Mõisted tööks: 1. Barokk tähtsamad esindajad, prantusse, inglise, saksa(10), uus stiil, taandub acapella koorimuusika ja asemele tuleb monoodia, tähtsaim zanr aaria, basso continuo ajastu, 2. Aaria ühehäälne saatega laul, 3. Kantaat vok. Instr. teos mitme osaline, lühem kui oratoorium, algselt koosnes paarist retsitatiivist ja aariast. Teos solistile ja solistidele ja/või koorile, a) scarlatti b)bach 4. Oratoorium vok. Inst. Suurteos solistidele koorile orkestrile, koosneb enamasti
Pärast seda õppis ta Veneetsias muusikat koos Giovanni Gabrieliga. Ta sai tööd organistina, kuid kolis Dresdenisse, et töötada õukonna heliloojana. Seal oli ta oma elu lõpuni. Schütz suri rabanduse tõttu 87 aastaselt. Schützi teostel on märgatav mõju tema õpetajalt Gabrielilt ja Monteverdilt. Veel on tema muusikat mõjutanud 16. sajandi Madalmaade heliloojad. Tema tuntumad teosed on vaimulikud, ulatudes soolohäälest koos instrumentaalmuusikaga acapella koorimuusikani. Schützi muusika on lihtne ja mõneti karm. Ta oli üks viimastest heliloojatest, kes hakkas kirjutama modaalstiilis muusikat. Tema harmooniad tulenevad häälte kontrapunkti joondamisest. Ta kasutab oma muusikas ka ohtralt imitatsioone ja dissonantse. Schützi muusika toob välja teksti ja aktsendi äärmusliku tundlikkuse, mis tihti annab edasi spetsiaalseid tehnilisi kujundeid. Scützilt ei ole säilinud peaaegu midagi ilmalikust muusikast ning need mõned säilinud
Requiem (1965) on teos sopranile, metsosopranile, orkestrile ja segakoorile (4 sopranit, metsosopranit, alti tenorit ja bassi), mis kestab umbes pool tundi. Lux aeterna (1966) on teos 16-häälsele segakoorile, mis valmis aasta pärast Requiemi ja mida võib pidada selle jätkuks. Teosele on iseloomulik meetrumitunde kaotamine. Ligeti taotleb ajatuse ja pideva kulgemise tunnet ja saavutab selle erinevate häälte sissetulekute hajutamisega. Koor on acapella ja on näha ka uut joont helikeeles, mida näitab diatoonilisuse esiletõus kromaatilisuse asemel. Continuum (1968) on teos klavessiinile, kus Ligeti mängib rütmi- ja meetrumitajuga. Ta taotles staatilisust ning valis klavessiini selle pärast, et selle klahve saab kergesti alla vajutada ja seega väga kiiresti mängida. 1970. aastail hakkas Ligeti keskenduma ka rütmile. Aastal 1977 sai Ligeti valmis oma ainukese ooperiga Le Grand Macabre, mis on
Gregooriuse laulu kõrval oli ka ilmalik muusika, millest kõige rohkem tuntakse rüütlilaulu. Keskaja muusika areng toimus eelkõige kloostrites ning peamisteks žanriteks olid psalmilaulud ja hümnid. Keskaja laulude saateks kasutati lautot, harfi, fiidelit, flööti, trompetit. Muusikat kirjutati üles neumade abil. Minu arvates iseloomustab keskaja ilmalikku muusikat seotud acapella vokaal ning rändmuusikute muusikat vabameelsus ja rütmilisus. Keskaja muusikast meeldib mulle rohkem ilmalik. Renessanss tähendab taassündi. Sellel ajal ei olnud enam maailma keskpunktiks Jumal, vaid siis oli oluline inimesekeskne elutunnetus. Muusika pidi olema inimeste kõrvadele meeldivate kooskõlade ja ilusa sujuva meloodiaga. Renessanssiaegne
lediac, lone SPAIN- armada, comrade, renegade, flotilla, don, negro, cockroach, embargo, mosquito, vanilla, cargo, sombrero, siesta, anchovie, bonito, castanet, bonanza, salsa, cafeteria, canyon, cigar, cocoa, chocolate, tomato, cannibal, canoe, maize, potato, avocado, female, tobacco, hurricane, barbeque, tortilla, tango, chicle, gringo, tequila, afficienado, patio, cigarillo. ITALIA- opera, biano, solo, soprano, barritone, trio, concert, violin, allgero, andante, adagio, acapella, studio, fresco, miniature, attitude, corridore, balcony, cupola, sonnet, motto, umbrella, parasal, castume, squadran, squad, alarm, brigade, battalion, cartridge, cavalry, infintry, colonel, fiasco, bimbo, influence, mafia, graffito, papparazzo, pizza, pasta, macarony, vernicelli, spagetti, broccoli, ruconini, tutti-frutti, tiramisu, asti, DUTCH- boom, buoy, cabose, sloop, skipper, smack, yacht, dock, cruise, freight, scow,
tõetruult mu silme ees, just neid Vargamäel puudutavaid stseene silmas pidades eelkõige. Ja muidugi eriti nendes kohtades, kus välja ilmusid Andres ja Pearu, siis oli küll selline tunne, et ma olengi sattunud sellesse aega, kui need 2 riiukukke Vargamäel maid jagasid. Kõik oli Nüganenile omaselt mänguline. Muusikalises kujunduses kasutati Internatsionaali selle kõige erinevamates vormides. Kord lauldi seda acapella, siis erinevate muusikaliste saadete tausta, kas siis tuli muusika lindi pealt või kellegi elavas esituses. Samuti olid erinevad laulu rütmid, vahepeal oli isegi polkastiilis Internatsionaal, ja lauldi põhiliselt eesti või vene keeles, aga vist oli prantsuse keeles ka. Lavastuse läbivaks kujundiks olid mänguplatsile tekitatud liiprid, millel liikuvatel alustel põhiline tegevus käis. Enamasti kujutasid need liikuvad alused rongi või mingit protsessiooni,
annaabi.ee 
