............................................. 28 3.2.2.1. Diplostomum spathaceum (Rudolphi, 1819) (Trematoda, Digenea, Diplostomatidae)................................................................................................. 29 3.2.2.2. Cryptocotyle concava (Creplin 1825) (Trematoda, Digenea, Heterophyidae) ................................................................................................... 30 3.2.3. Klass Acanthocephala..............................................................31 3.2.3.1. Perekond Corynosoma (Acanthocephala, Palaeacanthocephalia, Polymorphidae) .................................................................................................. 32 3.2.3.2. Pomphorhynchus laevis (Zoega in Müller, 1776) (Acanthocephala, Palaeacanthocephala, Echinorhyncidae)............................................................. 32 3.2.3.3
näiteid. 21. Keriloomad (Rotifera): ehituse ja eluviisi iseärasused, tähtsus siseveekogudes, näiteid. 22. Ümarussid (Nematoda) ja jõhvussid (Nematomorpha): ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid. 23. Magevee ümarussid (Nematoda): kust neid võib leida, ja kuidas välja näevad, millest elavad. 24. Mis on ühist jõhvusside (Nematomorpha), siilusside (Kinorhyncha), rüüloomade (Loricifera), kidakärssete (Acanthocephala) ja keraskärssusside (Priapula) ehituses. 25. "Alamate" ja "kõrgemate" usside võrdlus: mis on neil ühist, mis erineb. 26. Pärgvastne (trohhofoor): kuidas välja näeb, kus ja millistel rühmadel esineb. 27. Rõngussid (Annelida): ehituse põhijooned, tähtsamad rühmad. 28. Hulkharjasussid (Polychaeta): ehitus, eluviis, näiteid Eestist ja mujalt. 29. Habeloomad (Pogonophora): nende sarnasusi ja erinevusi hulkharjasussidest (Polychaeta). 30
kellel puuduvad kombitsad; neil on tugevalt arenenud "alalõug" e nokk, millega vaenlasi haarata; teised kaitseloomikud on vibrakulaarid, neil on arenenud eriline vibur, mis lihaste abil vibreerib ja vaenlasi peletab; esineb ka passiivseid kaitsevahendeid: ogasid jt keha välisseina jätkeid, mis mõnikord katavad kogu kolooniat. 25. Mis on ühist jõhvusside (Nematomorpha), siilusside (Kinorhyncha), rüüloomade (Loricifera), kidakärssete (Acanthocephala) ja keraskärssusside (Priapula) ehituses Jõhvussid: Väliselt nagu kiudussidki pikad ja silinderjad, enamasti tumedad. Isasel saba harkjas. Vastne kidalise kärsaga. Siilussid: Kehapind jäik ja harjaseline, lülistunud; lihaskond ja närvitängud korduvad lülide kaupa. Lihaste kokkutõmme surub suust välja ja laiali neelu koonilise, pikkade harjastega eesotsa (kidalise kärsa moodi), millele toetudes keha jõnksuga edasi läheb. Lahksoolised.
Medika mentidest kasutatakse ditrasiinipreparaatide süstituna kehaõõnde. Joonis 60. Filometroidoosi tekitaja arengutsükke · Nematoodidujupõieparasiidid(Cystidicola farionis, Anguillicola crassum) ÕPIK LK 92 !!! 15 · Anisakiidid(Anisakis simplex) ÕPIK LK 89 !! Kidakärssussidest( Acanthocephala)põhjustatud haigused-akantotsefaloosid · Kidakärssussid,kelle lõpperemeesteks on kalad ( Acanthocephalus anguillae,A.lucii, Echinorhynchus truttae,Pomphorhynchus laevis) ÕP LK 92 95 !!! · Kidakärssussid, kelle lõpperemeesteks on imetajad (Corynosoma strumosum, C. Semerme) ÕP LK 96 !! Rõngussidest põhjustatud haigused · Pistikoloos e kalakaantõbi
-Namertea(kärssussid) -Phoronida(pärgussid) -Tardigrada(loimurid) -Gnathostomulida(lõugussid) -Mollusca(limused) -Arthropoda(lülijalgsed) -Micrognathozoa -Annellida(rõngussid) Chaetognatha(harjaslõugsed) -Rotifera(keriloomad) -Echiura(kidavaglad) Deuterostomia(teissugused) -Acanthocephala Sipuncula(koduvaglad) -Echinodermata(okasnahksed) -Cycliophora Ecdysozoa -Hemichordata(ürgkeelikloomad) -Gastrotricha(ripskõhtsed) -Nematoda(ümarussid) -Chordata(keelikloomad) -Protostomia(algsuused) -Nematomorpha(jõhvussid) Liikide arv loomariigis on ebaühtlased jaotunud:
annaabi.ee 
