ootamatud hüpped ühelt asjalt teisele jne. Unenägude katkendlikkuse puhul räägitakse tihti sellest, et meil puudub unes kriitika, puudub mõte mingist kindlast ülesandest, mida tarvis lahendada, mingisugune meid huvitav teema jne., mis võiks ühtlustada meie mõtete ja kujutluste voolu ja anda sellele kindla suuna. Kriitika ehk seisukohavõtmise puudumisega üksikute unenäo elementide suhtes seletatakse ka unenägudes sagedasti esinevaid absurdsusi ja puudulikku kontrolli meie sõnade ja tegude üle. Rahva seas on tuntud ka selline nähtus nagu "luupainaja". Unenägu suurest loomast jne., kes on magaja rinnal, on harilikult tingitud takistustest hingamisprotsessis. Und luupainajast näevad harilikult ainult need, kes temasse usuvad. Teiste juures võtab unenägu samades tingimustes mingi teise sisu. Unenäod on iseenesest väga huvitav nähtus. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi
ootamatud hüpped ühelt asjalt teisele jne. Unenägude katkendlikkuse puhul räägitakse tihti sellest, et meil puudub unes kriitika, puudub mõte mingist kindlast ülesandest, mida tarvis lahendada, mingisugune meid huvitav teema, mis võiks ühtlustada meie mõtete ja kujutluste voolu ja anda sellele kindla suuna. Kriitika ehk seisukohavõtmise puudumisega üksikute unenäo elementide suhtes seletatakse ka unenägudes sagedasti esinevaid absurdsusi ja puudulikku kontrolli meie sõnade ja tegude üle. 11.Loodusrahvaste unenäod Unenäod etendavad paljude inimeste elus tähtsat osa. Seda võib näha eriti loodusrahvaste juures. Loodusinimene ei oska endale unenägusid teisiti seletada kui sellega, et inimeses elab veel üks teine "mina", tema hing, mis on kujult üldiselt sarnane tema kehaga, kes võib une ajal ajutiselt lahkuda inimese kehast, ringi käia, lennata, kohtuda teiste inimeste hingedega.
sidemete puudumine üksikute elementida vahel, ootamatud hüpped ühelt asjalt teisele jne. Unenägude katkendlikkuse puhul räägitakse tihti sellest, et meil puudub unes kriitika, puudub mõte mingist kindlast ülesandest, mida tarvis lahendada, mingisugune meid huvitav teema jne., mis võiks ühtlustada meie mõtete ja kujutluste voolu ja anda sellele kindla suuna. Kriitika ehk seisukohavõtmise puudumisega üksikute unenäo elementide suhtes seletatakse ka unenägudes sagedasti esinevaid absurdsusi ja puudulikku kontrolli meie sõnade ja tegude üle. Mis on unenägude põhjused? Need võivad iseenesest olla mitmesugused. Esiteks võib unenäo lähtepunktiks olla mingi magaja meeltele mõjuv ärritus ja unenägu oma sisult osutuda kõigepealt antud ärrituse täienduseks, selle fantastiliseks ja hallutsinatoorseks tõlgendamiseks. Selline side unenäo ja teatava ärrituse vahel paistab sagedasti silma juba iseenesest. Näiteks meil hakkab külm, kui on maha libisenud tekk ja
Intelligents kui üldine tunnetuslik võime. Alfred Binet ja ta kaastöötaja Theophile Simon lähtusid eeldusest, et intelligents on küllaltki üldine omadus, mis ilmneb tunnetusliku tegevuse paljudes valdkondades. See vaatepunkt viis testi koostamisele, mis koosnes erineva sisu ja raskusega ülesannetest (jäljendada olemasolevat joonist, korrata öeldud arvu, tunda münte ja osata anda raha tagasi, seletada absurdsusi jne). Nagu selgus, vastasid testimise tulemused koolihinnetele ja õpetajate hinnangule laste intelligentsuse kohta. Testil oli ilmselt ka ennustuslik väärtus. Intelligentsustest on intelligentsuse hindamiseks määratud sõnalis-tegevuslik ülesannete kogum. Testimise tulemusi analüüsides teisendatakse lahenduste eest saadud nn toorpunktid (raw scores) ühtsesse mõõdusüsteemi, nt. intelligentsuskvootidesks (Intelligence Quotient) ehk IQ-ühikuiks
). Eksistentsialistlik filosoofia tegeleb indiviidi uurimisega, pöörates tähelepanu just tema iseärasustele, samas teda sarnaste indiviidide mõisteks üldistamata. 54. Selgitage Kierkegaard väidet: ,,...usk algab just nimelt sealt, kus lõpeb mõtlemine.". Kierkegaard oli puhta usu pooldaja, st. ta arvas, et kui inimene on usklik, siis peab ta usule täiesti alluma ja ainult uskuma. Tema väite kohasel saavat uskuda vaid seda, mis on absurd. Absurdsusi ei saa loogiliselt mõteldes lahti seletada, neid saab ainult uskuda, sellest ka niisugune väide. 55. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla filister. 56. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla esteet. Kierkegaardi kohaselt on esteet see, kes on keskendunud maailma naudingutele. Lisaks sellele ei salli ta rutiini ja seega otsib koguaeg uusi elamusi, kuni ka see muutub rutiinseks tegevuseks, mis omakorda teeb rahulolematuks. 57
). Eksistentsialistlik filosoofia tegeleb indiviidi uurimisega, pöörates tähelepanu just tema iseärasustele, samas teda sarnaste indiviidide mõisteks üldistamata. 54. Selgitage Kierkegaard väidet: „…usk algab just nimelt sealt, kus lõpeb mõtlemine.“. Kierkegaard oli puhta usu pooldaja, st. ta arvas, et kui inimene on usklik, siis peab ta usule täiesti alluma ja ainult uskuma. Tema väite kohasel saavat uskuda vaid seda, mis on absurd. Absurdsusi ei saa loogiliselt mõteldes lahti seletada, neid saab ainult uskuda, sellest ka niisugune väide. 55. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla filister. 56. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla esteet. Kierkegaardi kohaselt on esteet see, kes on keskendunud maailma naudingutele. Lisaks sellele ei salli ta rutiini ja seega otsib koguaeg uusi elamusi, kuni ka see muutub rutiinseks tegevuseks, mis omakorda teeb rahulolematuks. 57
annaabi.ee 
